Eesti äriliidrite Foorum on välja mõelnud 12 sammu ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, millest olulisemad on investeeringute maksuvabaks muutmine ja maa tsiviilkäibesse viimine.

äriliidrite aastakoosolekul võtsid aktsiooniprogrammi "Eesti ettevõtete konkurentsivõime 12 sammu" arutelul sõna tuntud tippjuhid ja majandusteadlased.

Kõik nad olid seda meelt, et esimese sammuna pakutud investeeringute maksudest vabastamine annaks ettevõtetele arenguks olulise impulsi. Selleks tuleks aga muuta maksuseadust ja koostada 1997. aasta eelarve tasakaalustamise majanduspoliitiline kontseptsioon.

Balti Majandusuuringute Agentuuri projektijuht Hillar Kala pakkus olukorra kontrolli all hoidmiseks välja ettevõttesiseste investeeringute efektiivsusnormatiivide projekti, kuid enamus diskussioonis osalenud ärimehi leidis, et see pole piisavalt argumenteeritud.

Professor ülo Ennuste leidis, et siinsete ettevõtete konkurentsivõimest kõneldes tuleb arvestada ka Venemaa naabrusest tulenevaid riske ja luua nende vältimiseks usaldusväärseid institutsioone. Ta tõi näiteks erastamise ja välisinvesteeringute süsteemid.

Eestist võiks saada panganduskeskus

Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk pidas Eesti eeliseks geopoliitilist asendit. Tema hinnangul ei vii Eestit edasi mitte niivõrd põllumajandus ja tööstus või turism, kuivõrd panganduse areng. "Eesti võimalus on saada arenenud finantskeskuseks nagu näiteks Luxembourg ja selles suunas on liikumine juba toimunud," väitis ta, vihjates Tallinna Börsi tekkele. Senise edu põhjuseks pidas ta viimase nelja-viie aasta vaba ettevõtluskeskkonda. Eesti Tööstuse Keskliidu juht Viljar Veskiväli leidis siiski, et pangandus võtab nii vähe ruumi, et selle kõrvale mahuvad ära ka tööstus ja põllumajandus.

Veskiväli ütles, et meie ettevõtted investeerivad praegu laenatud vahendeid kolm korda vähem kui arenenud riigid ja see muudab need välisfirmadega võrreldes vähekonkurentsivõimelise= ks. Ka erinevad tema sõnul meie inimeste palgad kuni sada korda, samal ajal kui normaalsetes riikides on see erinevus vaid 8-10 korda. Edu pandiks pidas ta eksporti.

Eelnev jutt selgitas ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kavandatud kahe järgmise sammu astumise vajalikkust: maa tsiviilkäibesse viimine ja omakapitali laiendamine. Nimelt on maa tagatiseks andmise vastu võimalik saada soodsaid pangalaene ja seega ka vahendeid ettevõtete kapitaliseerimiseks.

Eesti areng ei ole firmade eralõbu

Balti regiooni rahvusvahelise potentsiaali tõstmiseks näeb programm ette Eesti-Vene majanduskoostööleppe ja Balti tolliliidu projekti ettevalmistamist. Ettevõtete avatuse ja juhtimise parandamiseks tuleb hankida informatsiooni Eesti juhtivate majandusharude rahvusvahelise konkurentsivõime baasuuringu abil, anda välja sellealast statistikabülletääni ja koostada ettevõtete TOP 100. Riigilt ootavad äriliidrid ekspordi krediteerimist ja garanteerimist, aga ka kauplemislitsentside väljastamise korra karmistamist.

äriliidrite Foorumit juhtiv ülo Pärnits ütles 12 sammu kommenteerides, et oluline oli teadvustada ühiskonnale ettevõtete konkurentsivõime kui selline ja hakata otsima teid selle tõstmiseks. Teiseks pidas ta oluliseks kavandada meetmeid ka terve Eesti riigi majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks ja määratleda riigi erinevate institutsioonide osa selles. "See ei ole ainult erafirmade asi," leidis ta.

SIRJE NIITRA