"Eestist lahkusin 2007. aasta septembris eesmärgiga lõpetada oma bakalaureuse õpingud Inglismaa kõrgkoolis. Suundusin Oxford Brookes University’sse, kus lõpetasin 2009. aasta suvel cum laude rahvusvahelise ärijuhtimise erialal," rääkis Tomberg.

Äärmiselt keeruline on lahkumist konkreetse otsusega siduda.

"Mäletan, et juba 10. klassis võtsin endale eesmärgiks oma haridus Eestist väljaspool omandada. Seda peamiselt seetõttu, et keskkool ei tundunud väga väljakutsuv ning üldiselt olen ma põlvkonnast, mis tänu internetile on mõneti lähedasem UK ja USA kultuuriruumiga," ütles ta.

Peale keskkooli jäi Tomberg töö tõttu veel siiski üheks aastaks Eestisse, kuid tänu juhusele sattus ta Erasmuse infotundi.

"Tagasivaadetes oli lahkumine loomulik protsess, mille jooksul ma väga kordagi teemat sügavuti ei kaalunud – tundus õige ja tegin ära," rääkis Tomberg.

Inglismaast Tombergil ettekujutust polnud. Ta oli küll käinud Londonis ning sealne vaba õhkkond meeldis talle, kuid täpset ettekujutust Tombergil polnud ja ei tahtnud luua ka - poleks ehk nii põnev tundunud.

Kõige suurem erinevus Eesti ühiskonnaga võrreldes oli tolerantsus ning vähene agressiivsus. Seltskond oli kirev. Ajakirjandus ja ühiskond ei olnud teiste inimeste suhtes terav.

"Näiteks lugusid ebaõnnestunud ärimeestest kuulis vähe, kui Eestis iga ebaõnnestumist välja tuuakse, isegi siis, kui inimene iseenese raske tööga teenitud raha suudab ’maha mängida’. Selle asemel olid positiivsed lood, mis motiveerisid antud valdkonnas ise läbi lööma. Lugesin Inglismaal olla hästi palju kodumaist ajakirjandust ning olles eemal jäi läbi selle tunne, et Eestis on elu täiesti hukas, töötud tänaval, Venemaa tankid juba Narva all ning üldiselt kõik ärimehed ja poliitikud nurjatud varganäod," ütles Tomberg.

Inglismaa töö- ning ettevõtlusturg on äärmiselt avatud konkurentsile, mistõttu sõelutakse vaid parimad pinnale.

"See tähendas näiteks seda, et suvepraktikaks kandideerimine tähendas kolme vestlusvooru ja kokku umbes kümmet tundi intervjuud. Sellises olukorras muutuvad pikapeale kõik inimesed meeletuteks müügimasinateks, kelle sõnu täiel rinnal uskuma jäädes võib tunduda, et vestluskaaslase näol on tegemist kõige parema inimesega maailmas," ütles ta, lisades, et alguses oli see väga harjumatu.

Tagasituleku otsustasid mitmed asjalud - Tomberg alustas isePankuriga Inglismaal olles ning kaugelt oli seda keeruline edasi kasvatada. Lisaks muutis kriis töölesaamise äärmiselt raskeks. See lükkaski teda pigem isePankuri poole.

"Otsusega olen rahul, sest elu alates 2009. aasta juulis kodumaale saabumiest on olnud väga põnev. isePankuri projekti kasvatamine on olnud suurt väljakutset pakkunud ning olen oma meeskonnaga saanud koguda väga tugeva kogemuse tegevuse laiendamiseks üle Euroopa. Lisaks olen saanud kaasta lüüa muudes huvitavates projektides. Kõigele lisaks on Eestis päris mõnus elada, kui ainult seda külma ja pikka talve ei oleks," ütles Tomberg.

Ta ütles, et kui oled kord välismaal elanud, siis mõistad, et asukohal polegi tähtsust - jääd igal juhul eestlaseks ja Eesti jääb igal juhul sinu koduks. Välismaalt saadud kontaktid aga on kasulikud.

"Oma teadmisi saab realiseerida ka Eestis. Nii mõnelgi juhul on siin omad eelised. Sõltub muidugi valitud erialast ja tulevikunägemusest. Kui oled ambitsioonikas, siis ega paljudes valdkondades polegi Eestis tippu, kuhu pürgida ja peadki välismaal ennast teostama," ütles Tomberg.

Tulevikus kavatseb Tomberg aga kindlasti välismaale kolida. Paari aasta perspektiivis on kolm varianti - London Inglismaal, Barcelona Hispaania või Lissabon Portugalis.

"Äriliselt oleks mõneti ümberasumine Londonisse kõige mõistlikum, kuid ka Lissabon ja Barcelona on mitmete võimalustega heade transpordiühendustega linnad. Lisaks sellele on viimased kaks väga mõnusad kohad elamiseks. Pikemas perspektiivis vaatan USA poole, kus kindlasti soovin läbi magistriõpingud. Lisaks vaatan unistavalt tehnoloogiafirmade Meka, Silicon Valley poole," ütles Tomberg.