„Vähemusosalusega aktsionäride justiitskiusust on saamas põhjus, miks Eesti suurettevõtted on oma investeeringuplaanides pigem konservatiivsed ja miks välisinvestorid peavad Eestisse investeerimist riskantseks,“ lausus kohtuvaidluste ekspert Arne Ots, kes on esindanud mitmeid ettevõtteid nendel teemadel.

Arne Otsa sõnul on trendiks, et suurema osalusega aktsionärid, kelle kanda on ettevõtete investeeringute ja juhtimisega seonduv koormus, on aina vähem kaitstud väikeaktsionäride omakasupüüdlike ja pahatahtlike rünnakute eest. „Praktikas tähendab see, et otsustusprotsess läheb keerulisemaks ja risk investeeringutele kasvab. Kindlasti on see ohumärk, mida praegune ja tulevane välisinvestor jälgib,“ lisab Arne Ots.

Eesti tehinguteturu ja välisinvesteeringute mahu kahanemist kinnitab ka värskelt Londonis avalikustatud Merger Marketi ja Ellexi eelmise aasta tehinguteturu ülevaade. Merger Marketi ja Ellexi raporti andmetel oli eelmisel aastal Balti piirkonna tehinguteturu vedajaks Läti, seda eelkõige tänu mitmele energeetika ja infrastruktuuri suurtehingule, mis andis ligi 76% kogu Balti regiooni tehinguteturust. Eesti osakaal moodustas Balti tehinguteturust kõigest 5%.

Baltikumi suuremate tehingute TOP oli seotud eelkõige Lätiga — Šveitsi ettevõte Euromin S.A. ostis 199 miljoni euro väärtuses Venstpils Nafta, Ukraina firma KVV Group ostis 107 miljonit euro väärtuses KVV Liepajas Metalurgs JSC. Eesti AS Graanul Invest ostis Läti energeetikafirma SIA Latgran Rootsi firmalt Billerud Korsnas AB; Baltic resources AB 104 miljoni euroga. Need on Merger Marketi andmetel suurimad, üle saja miljoni väärtuses tehingud Balti regioonis eelneval aastal.

Raidla Ellex partneri Sven Papi sõnul mõjutavad Baltikumi tehinguteturgu ka mitmed piirkonnaülesed tehingud, seda nii Balti- kui ka Põhjamaade üleste tehingute näol. Siinkohal võib tuua näiteks Nets Holding AS ning Bang & Olufsen, mille Eesti tehingud olid osa Põhjamaade ja Balti turu strateegiast.

Merger Marketi raporti järgi tegi globaalne tehinguteturg eelmisel aastal rekordi, avalikustatud suurtehingud jõudsid 3,9 miljardi euroni, mis on võrreldes eelneva aastaga 56% kasvanud. Kasvu taga on eelkõige tehingute mahu suurenemine. Tehingute arv jäi pigem stabiilseks ehk moodustas 17 485 tehingut aastas. Sven Papi sõnul peegeldab Balti riikide tehinguteturg paljuski euroala volatiilsust tervikuna, mida mõjutab nii poliitiline kui ka majanduslik foon koos Venemaa sanktsioonidega.

Tõusnud on kodumaiste tehingute arv, moodustades kokku 56% tehingutest, eelneva aasta vastav number oli 49%.

Jaga
Kommentaarid