Arrak: Eesti ettevõtjad unustasid 20 aasta jooksul kasumi võtmise kõrval tootlikkuse kasvu investeerida
Pankur Indrek Neivelt tegi ettepanku, et Eesti miinimumpalk võiks nelja aasta pärast olla 1000 eurot. Palkade kasvu juures on Arraku sõnul oluline vaadata dünaamikat, mis juhtub tööjõukuluga võrreldes tootlikkuse dünaamikaga, millises tempos on Eestis tööjõud kallimaks läinud ja kuidas on samal ajal tootlikkus tõusnud.
Eurostati andmetele viidates märkis Arrak, et eelmisel kümnendil läks tööjõud Eestis enam-vähem kolm korda ehk 288 protsendi võrra kallimaks. „Rahareformi aastal 1992, oli Eesti keskmine palk 26 eurot ja keegi ei surnud nälga. Täna on see 1000 eurot. See tähendab, et kõik, mis Eestis toodeti läks valguskiirusel kallimaks,“ lisas ta.
Tema sõnul on ühiskonna kõige tähtsam hind tööjõu hind ning kui me räägime normaalse majandusstruktuuriga toimivast riigist, siis pool tootmiskuludest moodustab tööjõud. „Siin on küsimus, kas Eesti kasutas selle ajaloolise võimaluse ära, kui rahareformiga hoiti meil tootmiskulud ja palgad väga madalad,“ lausus Arrak.
„Kui ma tahaks olla sarkastiline, siis võiks süüdistada Eesti ettevõtjaskonda, mitte valitsust ega riigikogu, et me mängisime 20 aastat natuke lolli. Võtsime välja suuri kasumeid, ostsime ilusaid autosid, ehitasime lollide küladesse viiekordseid maju, tegime paar korda aastas firmapidusid koos peredega soojadel saartel jne jne, kuid unustasime ära investeerida uutesse ja tootlikumatesse tehnoloogiatesse,“ rääkis Arrak.
Tema sõnul saavad järgmised 10 aastat olema väga kriitilised, sest 20 aastat oli meil kindel veendumus, et viie rikkaima riigi hulka jõudmine on pigem päevade küsimus. Järgmise dekaadi jooksul peaksid Eesti ettevõtjad leidma võimaluse kallimate toodete tootmiseks.
„Eesti teeb Skandinaavia riikidele palju allhanget, kleebime või liimime skandinaavlaste firmade leiutatud valemite järgi siin midagi kokku. See on väga odav töö, põhiline raha pannakse taskusse seal, kus neid asju välja mõeldakse. See on Eesti nõrk koht täna,“ nentis ta.
„Hoolimata Skype’ist ja meie IT-sektorist, kus domineerivad mikro- ja keskmised ettevõtted ja on tegelikult majanduse suhtes suhteliselt tagasihoidliku tähendusega, on meil innovatsiooni, kus mõeldakse asju välja ja neid ka ise finantseeritakse, väga vähe,“ möönis Arrak. Ta meenutas, et ka Skype on skandinaavlaste poolt finantseeritud.
