BRS kavandab raudtee ostuks hiigellaenu
Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juhi Tõnu Pekki sõnul pole sündikaadi võimalikud partnerid Hypo-Vereinsbank ja LB Kiel oma lõplikku otsust osaluse kohta veel teinud.
Peki hinnangul ulatub laenu kogusumma 85 miljoni euroni ning see on ilmselt üks suurimaid finantseeringuid, milles Eesti pangad on kunagi osalenud.
BRS pakkus raudtee 66protsendilise osaluse eest miljard krooni. Ettevõte kavatseb investeerida kümne aasta jooksul 4,7 miljardit krooni ja maksta dividende 4,2 miljardit krooni. Riigile jääva osa soovib BRS tulevikus välja osta 515 miljoni krooni eest.
BRSi juhatuse esimehe Edward A. Burkhardti kinnitusel suurendavad omanikud proportsionaalselt omakapitali 440 miljoni kroonini ning üle jäänud raha nii ostuks kui investeeringuteks laenatakse. Praegu on BRSi osakapital vaid 40.000 krooni.
Laenupuhkust saab BRS ühe aasta ja investeerimislaenu antakse kahe ja poole aasta jooksul. Esimese kuue aasta dividendid on plaanitud laenude tagasimaksmiseks ning alles pärast seda saavad erastajad esimese omanikutulu.
Burkhardti kinnitusel loodetakse erastamisagentuuriga (EEA) lepinguni jõuda hoolimata kahest kohtuvaidlusest aprilli lõpuks. Eesti Raudtee audit peaks lõppema juba 6. aprillil. “Esimene uus vedur jõuab Eestisse kuus kuud pärast lepingu allkirjastamist,” lubas Burkhardt. Tema kinnitusel tuuakse Eestisse USAst 74 kasutatud vedurit. Vedurite ostuks kulub 500 miljonit krooni ja sama palju nende Eestis ümberehitamiseks ja korrastamiseks.
Burkhardti sõnul on läbirääkimised EEAga ajagraafikus. Läbirääkimises osaleb ka Briti konsultatsioonifirma GIBB, kellega EEA on nõustamislepingu peatanud ja igakuiseid väljamakseid firmale ei tehta.
Burkhardti kinnitusel Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER) ega Rail Estonia kohtukaebused raudtee erastamist BRSile ei häiri. “Samuti ei pea me kummagi firmaga mingisuguseid läbirääkimisi,” märkis Burkhardt.
Mis motiividel RER juba niigi läbi kukkunud Rail Estoniaga kohtus vägikaigast veab, ei osanud BRSi esindajad eile öelda.
EEA nõukogu liige Ignar Fjuk on varem öelnud, et riik ei tohi raudteed odavalt käest anda. Tema kinnitusel ei too BRS raudteele ka oluliselt lisaraha, sest esimese seitsme aasta kasum on kavas dividendidena investeeringute katteks võetavate laenude tagasimaksmiseks firmast välja viia.
Fjuki sõnul on äärmiselt tõenäoline, et erastamisvaidlus erinevatel kohtutasanditel ei lõpe enne maid, mis võimaldab EEAl vastavalt erastamistingimustele ilma kahjutasudeta Eesti Raudtee erastamise lõppenuks kuulutada.
