Eelnõu kohaselt hakkab kõrgemate riigiteenijate palk sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.

Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Lisaks sellele hakkavad riigi peaprokurör, õiguskantsler, riigisekretär ja riigikontrolör saama igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Arto Aas, Kalle Laanet ja Lauri Luik Reformierakonnast tegid muudatusettepaneku, millega tõstetaks kõrgemate riigiteenijate kõrgemat palgamäära tänaselt 5200 eurolt 6500 euroni, millest sõltub ka riigikogu liikme palk. Ettepanek jäi arvestamata, sest sellele ei olnud piisavalt toetust erinevate fraktsioonide vahel.

"Igakuine 20% esinduskulude maksmine riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile on absurd kuubis. Nendel ametitel on kõigil halduskulude eelarved ja esindamised on seal sees juba kaetud. Minu hinnangul peaks igasugused esinduskulud üldse ära kaotama," ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

Poliitikasse inimesi raha pärast leidmine tekitab brolierisüsteemi.

Riigikogu liikmete palgamuudatuse osas on Talviku sõnul Vabaerakonna seisukoht see, et indekseerimise süsteemi korda tegemine on mõistlik, aga baaspalga muutmine mitte. Baaspalga tõstmise ettepaneku tühistamist ta ka kiidab. "Sellist asja ühiskond ei oleks talunud. Mõned väidavad, et poliitikuid on ka raske leida, sest kohalikud poliitikud teenivad rohkem, kui juhtivad poliitikud. Mina arvan vastupidi: poliitikasse inimesi raha pärast leidmine tekitab brolierisüsteemi ja selle tagajärjel tekib eraldi poliitiline klass, kes naudib oma hüvesid. Poliitikud, kes tahaksid rohkem teenida, võiksid käia vahepeal päriselus raha teenimas ja vaataksid siis poliitikat selgema pilguga," ütles Talvik.