Eramukruntide erastamisel ei saa ega saa korda majja. Ei suudeta ega taheta aru saada, et eramuehitus 60. aastatel oli sundabinõu oma elamistingimuste parandamiseks, kuna "mägede" korterid jagati põhiliselt sissesõitnuile.
Paneelkarbid pidanuks jääma munitsipaalomandisse üürikorteritena, mis oleks lahendanud paljud praegused probleemid. Nende korterite erastamise toiming on õigustatud ainult kooperatiivelamute puhul. Riik teeb aga heldelt vallasvara ja mõttelise kinnisvara (maa) omanikeks mittekodanikke.
Samal ajal vintsutatakse vanureid, kes 30-40 aastat on elanud oma kodus, mis ei ole mingi äriobjekt oma 600-ruutmeetrise maalapiga. Kehtestati ju 1993. aastal maa maksustamishind koefitsiendiga 0,5, mis on ka ülempiiriks vanuritele tööaastate kasutamisel. Paaniliselt kardetav äritsemine maaga (kui kinnisvaraga) on ju lihtsalt lahendatav, kui müügi puhul kehtestatakse maa turuhind. Arvestamata jäetakse asjaolu, milline ehituskrunt kunagi anti, mille omanik on töö ja vaevaga muutnud kultuurmaaks.
Ametkondliku bürokraatia tippsaavutus on tasuline (3000-7000 krooni) mõõdistus-topoalus, kus krundil oleks märgitud ka hooned. Tule taevas appi - aitaks ju ekspluatatsiooniaktist, majaraamatust. Maa omandisse andmisel (maa eraldamisakt ja piiripunktide plaan on ju olemas) ei tohiks olla kellegi asi, kas seal on ainult labidas või hooned (vallasvara). Kuidas saavad maad erastada siis need, kes alles hakkavad ehitama? Hooneregistri õiend meie asjaasjamise juures kehtib ainult 10 päeva, 15 krooni tükk. Kitsarinnalise mõtlemismalliga saamatud ametnikud justkui ütlevad, et 60-ndate geodeedid olid lollid, andes joonisel ainult piiripunktid, direktsiooninurgad ja joonte pikkused, mitte aga koordinaate. Ega krundivaldaja pea tegema linnale vajalikke mõõdistus-topograafilisi töid oma kõhnast rahakotist. Maksuamet teab täpselt, mitme ruutmeetri eest ta raha küsib.
Juristid peaksid linnabürokraatidele selgeks tegema, et küsimuse all on maa kui kinnisvara ja seal pesitsevad hooned on vallasvara, mis alluvad teistele mängureeglitele, et ollakse majaomanik, mitte maaomanik - riik andis maa tähtajatuks kasutamiseks. Kaardistuspunktide koordinaadid olid sotsialismi ajal rangelt salastatud, mida nüüd nõutakse ja mainitakse, et ei vasta tänapäeva nõuetele. Ja ühte katlasse ei maksaks segada eramu-, aiandus- ja suvilakrunte, talumaad.
