ARVAMUS: Saneerimine võimaldab pahatahtlikult tegutseda
Võlausaldajate usalduse taastamisele pretendeeriv kava peaks osutama ettevõtja maksimaalsele pingutusele raskuste ületamisel ja sisaldama kõiki ettevõtja võimuses olevaid ettevõtte elujõulisuse taastamise meetmeid. Samal ajal ei anna saneerimisseadus ettevõtjale maksimaalset tuge vajamineva usalduse tekitamisel, piirates tema juurdepääsu osale õiguslikele meetmetele ja võimaldades pahatahtlikel ettevõtjatel seadust hoopis kuritarvitada.
Ebamõistlikud tehingud
Nimelt võimaldab pankrotiseadus tunnistada kehtetuks tehinguid, mis on tehtud vahetult enne pankrotimenetluse algatamist ja millega ettevõtja on kahjustanud võlausaldajate huve. Saneerimismenetlus aga takistab ühelt poolt pankrotimenetluse algatamist ja teisalt ei katke tagasivõitmise tähtaegade aegumine.
Nii võimaldab seadus vara „kantinud” ettevõtjal maksejõuetuse terendamisel esitada saneerimisavaldus eesmärgiga mitte taastada ettevõtte maksejõulisus, vaid venitada pahatahtlikult aega sedavõrd, et varasemaid tehinguid ei oleks pankrotimenetluse käigus enam võimalik vaidlustada.
Mõistlik oleks seadust muuta ja sätestada põhimõte, et vara tagasivõitmise tähtaegu arvestataks ettevõtja pankrotistumisel sellele eelnenud võimaliku saneerimismenetluse algusest. Vastasel juhul halvendab saneerimismenetlus võlausaldajate olukorda.
Rääkides puuduolevatest õiguslikest meetmetest, näib väga mõistlik integreerida pankrotimenetluses lubatud tagasivõitmise sätted ka saneerimisseadusega. Kindlasti aitaks see muuta saneerimist efektiivsemaks. Nii võivad ka majandusraskused ise olla tingitud näiteks mõne eelmise juhatuse liikme ebamõistlikest tehingutest, mille tühistamisel normaalne elurütm taastuks. Samal ajal kiirendaks antud sätete lubamine saneerimisel ka hilisema võimaliku pankrotimenetluse korraldamist.
