ARVAMUS: Teeme Eestist tarkade töökohtade riigi
Pea igaüks oskas oma lähikonnast tuua näiteid, kus üks või teine on leidnud väljakutse Eestist väljaspool või veel enam – eelistanud oma ettevõtte tegevuspaigana mõnda muud riiki. Mida teha, et see trend oleks vastupidine ja targad tegijad tahaksid luua Eestis?
Ligikaudu 50% riigi maksutuludest laekub ettevõtlusest sotsiaal- ja tulumaksu kaudu. Teine 50% on seotud ettevõtlusega kaudselt: käibemaks, aktsiisid, maksud kaupadelt ja teenustelt jt. Kaudselt seetõttu, et neid makse maksab tarbija. Kuid tarbija on ostuvõimeline vaid siis, kui ta saab palka. Ja seda maksab ettevõtja.
Praegu on Eesti riigi „pakkumine” ettevõtjatele üsna konkurentsivõimetu: teie võtke risk ja looge riiki töökohti, meie küsime selle „võimaluse” eest maksudena 70% iga loodud töökoha pealt. Arvutage ise: üksikisiku tulumaks 21/79 netosummast, sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustus, mis võib tulevikus tõusta isegi 3%–5%-ni. Kui töötaja netopalk on 10 000 krooni, siis sellelt peab ettevõte riigile loovutama u 6975 krooni.
Tööjõu ülemaksustamise tagajärjed on näha juba mõnda aega. Viimastel andmetel peab vaid 2% Eesti inimesi oma põhiliseks sissetulekuallikaks ettevõtlusest saadavat tulu. Võrreldes teiste riikidega on see näitaja üliväike. Seetõttu ei soovi inimesed Eestis tegeleda ei ettevõtluse ega ekspordiga. Lisandub väärtpaberitulude maksustamine igalt vähegi soodsalt investeeringult. Nii on tööandjal keeruline oma töötajaid motiveerida, pakkudes neile ettevõttes osalust, ja riigil keeruline loota, et inimesed ise kehval ajal hakkama saavad.
Mida teha? Kõige enam võidaks riik sellest, kui tema pinnal toimuks loomine: uute ideede väljamõtlemine, aga mis veelgi olulisem – uute ideede teostamine. Targad töökohad loovad uusi mõtteid, need omakorda uut tööd. Üks arst suudab töö tagada õdedele ja laborantidele. Üks teadur võib avastada midagi, millest saab alguse terve teadusharu. Üks disainer võib välja mõelda mööblitüki, millest saab hitt ja mille tootmine annab tööd tervele tehasele.
Kaks lihtsat sammu
Mõtleja ja ideede looja vajab aga ettevõtjat, kes ta palkaks, korralikku tasu, head elukeskkonda ja võimalust saada osa idee elluviimisest. Selleks saab riik kohe ära teha kaks kõige lihtsamat ja tulemuslikumat sammu: soodustada tarkade töökohtade loomist, seades sotsiaalmaksule ülempiiri, ja kehtestada eraisikute investeeringutele 0%-lise tulumaksumäära.
Miks peaks riik praeguses niigi raskes majandusolukorras makse alandama? Suvel jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab lisaks kõigele muule ka lihtsamat töösuhte lõpetamist. On ettevõtteid, kes seda ootavad. See aga tähendab täiendavat koormust nii töötukassale kui ka riigieel-arve laekumistele. Sotsiaalmaksule lae seadmisega säästetaks paljud töökohad sundlõpetamisest ning tagataks tööjõumaksude laekumine ja tarbimisvõimeline maksumaksja.
Eraisikute investeeringute 0%-lise tulumaksuga maksustamise positiivsest mõjust üks lihtne näide. Praegu on eraisikute pangakontodel 27 miljardit krooni sularaha, lisaks 25 miljardit krooni tähtajalistel hoiustel. Väärtpaberiinvesteeringutelt tu-lumaksu mittevõtmine meelitaks osa sellest rahast majandusse. Väike, kuid vajalik samm. See aitaks ettevõtetel saada uut rahasüsti, tagaks paljude töökohtade allesjäämise ja veelgi enam – uute tarkade töökohtade tekkimise. Kehvad olud sunnivad targalt mõtlema. Kui kümne aasta pärast arutleks maailm teemal, miks küll kõik targad pead Eestisse lähevad, oleks sellel ju jumet.
