Järgmisel aastal jõustuvad uus töölepinguseadus ja avaliku teenistuse seadus suurendavad hüppeliselt töövaidluste hulka, mis tõotab advokaadi- ja õigusbüroodele tulude kasvu, kuid paljudele töötajatele väljaminekute suurenemist.
Kuna uusi seadusi alles hakatakse rakendama ja kohtupraktika puudub sootuks, siis kaasneb mõlema uue seaduse jõustumisega närvilisuse ja ebakindluse kasv tööjõuturul. Kui tänavu kaheksa kuuga jõudis tööinspektsiooni sama palju töövaidlusi kui eelmisel aastal kokku, siis 2009. aastaks võib prognoosida töövaidluste arvu veelgi järsemat kasvu, sest uue tööõiguse piire alles tuleb kompima hakata.
Kindlasti suurenevad järgmisel aastal tööõigusele keskendunud õigusabiteenuse pakkujate tulud. Kui uus õigusruum on vesi advokaadi- ja õigusbüroode veskile, siis töövõtjatele tähendab see suuremaid kulusid sõltumata sellest, kas töösuhetes otsitakse tõde ja õigust töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Seepärast peaksid töötajad võimaluse korral valima stabiilsed ja usaldusväärsed tööandjad ning keelduma selgesõnaliselt kaheldava seaduslikkusega kokkulepetest.
Seaduse muutmine on õigustatud
Ühtlasi on uues olukorras mõistlik ka ise riske maandada. Esiteks võiks küsida juriidilist abi juba tööläbirääkimiste ajal ja enne töölepingu allkirjastamist. See võib ära hoida hilisemad palju kopsakamad kulud kohtuvaidlusele oma seaduslike õiguste kaitseks. Samuti on mõistlik õigusabikulude kindlustamine, millega hüvitatakse advokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, täitevkulu ja kohtuotsusega välja mõistetud vastaspoole kohtukulu. Kindlustuse korral pole probleemiks kas või kõigis kolmes kohtuastmes oma õiguste eest seista isegi siis, kui kohtuprotsess võib kujuneda pikaks ja ressursimahukaks ning lõpptulemus pole hagi kohtusse sisseandmisel veel üheselt selge.
Samal ajal on töölepinguseaduse muutmine igati õigustatud. Kehtiv tööõigus võeti vastu üleminekuseadusena 1992. aastal, muutes nõukogudeaegse tööõiguse käepikendusena kogu Eesti tööturu väga jäigaks. On päevselge, et praeguses majandussurutises sellisel viisil jätkata ei saa, sest ilma paindlikumate töösuheteta pole ka Eesti majandust võimalik uuesti kasvule pöörata.
