AS EsData ja mudamaadlus, tiigrihüppest rääkimata


ANTS WõRK

KOMMENTAAR

Alates äripäeva 22. mai esilehekülje pommuudisest, kus seostati Jaak Aaviksoo nimi ja tiigrihüpe Paldiskisse planeeritava EuroLottoga, on järgnevate päevade jooksul ilmunud erinevates ajalehtedes hulga artikleid, kus rohkemal või vähemal määral on kirutud nii aktsiaseltsi EsData kui ka allakirjutanut.

Püüan anda ülevaate toimunust, et lugeja saaks aru, millest on tegelikult jutt.

AS EsData registreeriti detsembris 1993. Asutajateks olid küberneetika instituut ja Telecom Finland. Praegu on AS EsData aktsiakapital 4,7 miljonit krooni ja omanikud on küberneetika instituut (35 protsenti), Telecom Finland (35 protsenti), Eesti Telekom (15 protsenti) ja Eesti Telefon (15 protsenti). AS EsData on andmeside- ja arvutisidevõrke ehitav ja vastavaid teenuseid pakkuv firma.

Audiitori järeldusotsuse kohaselt olid EsData 1996. aasta äritulud 7 miljonit krooni ja puhaskasum 652 858 krooni, millest aktsionäride otsusega kaeti eelmise kahe aasta kahjum (kokku 375 000 krooni) ning 100 000 krooni kanti reservkapitali. Järelikult on veel jaotamata kasum 178 000 krooni. Jäägu igaühe enda otsustada, kas selline firma on "suurtes rahalistes raskustes" või hoopis "suurt kasumit kokku ajav", mida on ka meile ette heidetud.

Selleks, et kõik globaalse interneti arvutid saaksid omavahel tõrgeteta suhelda, peab igal arvutil olema unikaalne aadress. Neid interneti aadresse jaotab Euroopas asutus nimega RIPE. 1993. aasta alguseks oli RIPE poolt Eesti tarbeks eraldatud üks tolle aja kohta piisavalt suur aadresside grupp 193.40.*.*, mille registri pidamise võttis vabatahtlikult endale TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI).

Möödunud aastal andis KBFI selle aadresside grupi registri pidamise üle Eesti Teaduse ja Hariduse Andmeside Võrgule (EENet), kes ühtlasi teatas, et nüüd kuuluvad kõik selle rühma aadressid nendele ja ülejäänud interneti teenuste pakkujad ei oma õigust neid numbreid enam kasutada. Selline ühepoolne teguviis ei sobi kokku RIPE reeglitega ning seda on mitmel korral püütud tulutult EENeti juhtidele selgeks teha. Asi jõudis ikkagi selleni, et 19. detsembril 1996 saadeti AS EsDatale faks, milles teatati, et EENet on nõus läbi rääkima nendele kuuluvate numbrite kasutamise tasu üle.

Aasta pärast presidendi poolt Tiigrihüppe väljakuulutamist asutati 21. veebruaril 1997 Tallinnas Tiigrihüppe Sihtasutus, mille juriidilistest isikutest asutajate hulgas on peale haridusministeeriumi ka Eesti Arvutifirmade Assotsiatsioon ja 26 eraisiku hulgas ka allakirjutanu.

Alates arvutimessist Kompuuter 97 on kümmekond andmesidet ja arvutustehnikat oma põhitööks pidavat inimest mitmel korral Andmeside Foorumi nime all kogunenud, et arutada ja vaielda Tiigrihüppe koolide andmeside arenduskavade üle, kusjuures kättesaadavateks dokumentideks olid need, millega taotleti maksumaksjate raha ja põhjendati selle eraldamise vajadust.

Hiljem on Foorumile ette heidetud, miks pole otse EENetilt andmesidevõrgu arenduskavasid küsitud, kuid mina küsin omakorda, miks pole EENet neid esitanud haridusministeeriumile, sest vastavalt haridusministri käskkirjale oleks pidanud seda tegema juba 31. märtsiks.

Andmeside Foorumi seisukohti palusid minul kommenteerida kahe pika telefonivestluse käigus äripäev ja Postimees. Järgmistel päevadel (vastavalt 22. ja 23. mail 1997) ilmusid lehtedes pommuudised tiigrihüppe andmeside projekti peatamisest, EuroLottost Paldiskisse ja Jaak Aaviksoost.

Ajakirjanik on kaval, ta kirjutab midagi, mida ma tõesti ütlesin, aga siis lisab veel üht-teist ja jätab mulje, et ka seda ütlesin mina. Kui ma ajakirjanikule ette heidaksin, et ma pole seda öelnud, siis näitab tema, et ta polegi ju seda kirjutanud, et just mina nii ütlesin.

Lühidalt, nendes telefonivestlustes sain ma ajakirjanikele ainult teatada, et ma polnud sellest EuroLottost isegi kuulnud. Mul on muud teha.

Nõukogude ajal oli lehtedes süstemaatiline riiklik vale, et inimest "kasvatada", aga nüüd on igal ajakirjanikul omad võtted, kuidas oma lehe läbimüüki suurendada.

Loe veel

Võib täiesti aru saada, et Jaak Aaviksoo, Jaak Lippmaa ja Mihkel Kraav saavad pahaseks, kui nad lehtedest loevad, mida nende kohta on kirjutatud. Ega nemad ole suu peale kukkunud, vaid panevad kohe topelt vastu. Osaliselt õiges suunas, aga vale asja eest. Tuleb välja midagi liivakasti mängu ja mudamaadluse vahepealset. Lugejale see mõjub, aga neile endile oli sellest vist vähe. Tuli teha midagi konstruktiivset.

Kiidusõnu tuleb öelda neile, kes ei allunud välisele survele teha midagi sellist, mis pole kohane tsiviliseeritud riigile ja on vastuolus interneti reeglitega. Ka see on osa tiigrihüppest, mida me tegelikult kõik tahame ja loodame, et see tõesti toimuks, aga ei jääks ainult visiooniks või loosungiks.

Ants Work,

AS EsData tegevdirektor

Honorar palun kanda Tiigrihüppe Sihtasutuse arvele sihtannetusena koolide andmesidevõrgu projekti tellimiseks.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare