AS-i Tavid juht: meie pole rahapesupäringust kuulnud

Bulgaaria ametivõim esitas Eestile päringu Tavidi rahapesuga seotuse kohta suvel.

Valuutavahetusettevõtte väidetavad rahapesukahtlusega tehingud on paisanud AS-i Tavid meedia hammaste vahele.

Riigiprokuratuuri teatel esitasid Bulgaaria ametivõimu esindajad Eestile õigusabitaotluse 2008. aasta suvel ja praeguseks on see osalt täidetud, ütles prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu Päevalehele.

AS-i Tavid juhataja Kuno Rääk kinnitab, et rahapesu andmebüroo ei ole ettevõttega seni ühendust võtnud. Tema väitel tähendaks rahvusvaheline õigus­abipalve, et sellest oleks pidanud saama teada ka AS Tavid.

Mäesalu sõnul ei ole õigus­abipalve täies mahus täidetud ja taotlus täidetakse lõpuni vajaliku info saabumise korral. „Taotluse sisu on konfidentsiaalne, seega ei ole prokuratuuril võimalik seda lähemalt kommenteerida,” selgitas Mäesalu.

Rääk toob näite, et õigusabipalve võidi esitada ka kõigi Eestis tegutsevate finantsinstitutsioonide suhtes, saamaks lisainfot teatud isikute kohta.

Viimastel päevadel puhkenud skandaal sai alguse Bulgaaria meedias ilmunud teadetest, mille väitel võis rahapesuskeemis kasutatud kogusumma ulatuda 1,4 miljardi dollarini. Väidetavalt võis Bulgaaria kinnisvarafirma kanda summast poole AS-ile Tavid, mis kandis sellest omakorda üle poole Venemaale.

Päeva käive 156 miljonit krooni

Rääk lükkab üm­ber väite, nagu oleks firma kaudu pestud miljardite väärtuses Bulgaaria pärit­olu Vene rublasid. „Bulgaariast ei ole me mingit rubla saanud ega antud vahu mõt­tes Venemaale saatnud,” jääb ta kindlaks.

Eri valuutade lõikes ulatub ettevõtte keskmine päevakäive Räägu sõnul 156 miljoni kroonini. „Kõige naljakam on see, et AS-i Tavid rublakäive on praktiliselt olematu,” lausub ta.

Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt peab kohustatud isik teavitama rahapesu andme­bürood tehingust, kus sularahas või muus vääringus tasutakse 500 000 krooni või enam.

Valuutavahetustel järelevalve nõue

•• Terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuseid käsitlev juhend määrab ühtlasi tegevusjuhised valuutavahetuspunktidele.

•• Muu hulgas tuleb valuutavahetuspunktidel jälgida, kas

õi­gus­­organitelt pole laekunud teateid isiku kahtlaste tehingute kohta või kas isik pole teinud tehinguid, mis jäävad veidi alla 500 000 krooni.

•• Rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul kasutatakse valuutavahetustehinguid rahapesu puhul keskmisest vähem.