Teisipäeval president Ilham Alijevi poolt allkirjastatud korralduse kohaselt kasutab regulaator raha makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks. Selle plaani kohaselt kahaneb riikliku naftafondi ehk Sofazi vara juba teist aastat 2016. aasta nelja protsendise vähenemise järel, kirjutas Bloomberg.

Nafta hinnatõus ei ole toonud naftaeksportöörile Aserbaidžaanile kergendust, kes pidi võitlema valuuta pagemisega. 2015. aastal devalveeris keskpank valuutat kahel korral. Kõik pangad lõpetasid juba kuid tagasi välisvaluuta müügi, kuna manat odavnes ja keskpanga organiseeritud valuutaoksjonitel ei pakutud piisavalt valuutat. Et ikkagi valuutat saada, ostsid aserid seda mustalt turult, kus seda müüdi illegaalselt ja keskpanga kursist märkimisväärselt kallimalt.

Keskpank kulutas 2015. aastal enam kui 2/3 valuutareservidest valuutakursi kaitsemisele enne valuutakursi piiratult kõikuma laskmist. Et võtta manatilt survet maha, tõsteti mullu septembri lõpus baasintressimäära 5,5 protsendipunkti võrra 15 protsendile.

Manat odavnes mullu 13 protsenti USA dollari vastu. 2015. aastal kaotas valuuta USA dollari vastu poole oma väärtusest ja seda ajal, mil teiste naftast sõltuvate maade Venemaa ja Kasahstani valuutad stabiliseerusid.

33 miljardi dollarilise naftafond on alates läinud aasta veebruarist oksjonitel ainus dollarite allikas, kuna keskpank peatas valuutamüügi kui varad langesid neljale miljardile dollarile. Sofazi raha kasutatakse dollaripakkumise suurendamiseks ja riigi tagatud välisvõla teenindamise abistamiseks. Lisaks pakutakse selle rahaga pankadele likviidsust.