“Mitu asja on lörri läinud — üks on see, et väljak kadus totaalselt ära,” ütles Kodres Postimehele.

“Mitte, et vana Viru väljak oleks pidanud alles jääma, kuid konkursiga oli lubatud, et sinna tekib ka mingi avalik ruum, kus inimesed saaksid väljas olla, ” leidis Kodres. “Tegelikult seda pole.”

Kodres lausus, et teine probleem on hoone arhitektuur. “Linnakeskusesse niisuguse suletud kolossi ehitamist ma küll õigeks ei pea ja teisalt on hoone kaubanduskeskuse jaoks liiga pretensioonikas,” lisas ta.

“Minu arvates niisugust ilutsevat skulpturaalset arhitektuuri nagu Künnapu (hoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik — toim) armastab, võiks kusagil orus ja pargis teha, mitte aga keset linna,” leidis Kodres.

Pealinna arhitektuurinõukogu liikme sõnul on ebaõnnestunud ka fassaadimaterjalide valik. Tema sõnul oli omal ajal avalikul konkursil Künnapule ja Padrikule võidu toonud töö oluliselt erinev sellest, mis nüüd Viru väljakule kerkinud on.

Ka Kalm ütles, et ei pea keskust eriliseks arhitektuuriliseks saavutuseks. “See on minu silmis paratamatu keskpärane kommertsarhitektuur ning kui mõelda, kui uhke, leidlik ja innovaatiline arhitekt oli Vilen Künnapu 1970ndail, siis sellist vunki siin enam muidugi ei ole,” lausus Kalm.

Kalmu sõnul on tal kahju, et rajatud “tarbimiskängar” klammerdub Viru hotelli külge, mis oleks võinud jääda uusehitusest lahku.

Arhitektuuriajaloolase sõnul on omaaegsest Viru väljakust saanud nüüd tarbimisruum, kus avalikust ruumist suurt rääkida ei saa.