Astelpaju kasvatab vitamiinipomme
Sõmerpalu kandis 0,8 hektaril astelpajusid kasvatav Aleks Pai ei hoia ennast tagasi tänavuse aasta saagikust kirjeldades: “See aasta on minu esimene tõeline saak ja ma ütleks, et see on fantastiline!” Pai sõnul sai ta mõnelt puult isegi kuni kakskümmend kilo marju, mille aitasid ära noppida sõbrad ja sugulased.
Anija vallas Alavere kandis seisab kolmel hektaril kümneid tonne marju veel puude küljes, sest kasvataja Tiit Jüriöö sõnul pole veel otsustatud, kas selle aasta saaki korjata. Põhjuseks see, et Eestis on puudu stabiilsest kokkuostu- ja korjesüsteemist, millega saaksid kasvatajad juba varakult arvestada.
Perepoeg Olavi Jüriöö sõnade kohaselt pole mõnekümnele tonnile Eestis veel turgu välja kujunenud, ekspordiks on see kogus aga liiga väike ning astelpajumarjade turustamiseks vajalikud külmutusseadmed kallid.
Puudub idee
“Selge on see, et tuleb hakata ise midagi sellest marjast tegema, aga mida, ei oska veel öelda,” märkis ta.
Eestis on kaks võistlevat tulundusühistut, mis koondavad astelpajukasvatajaid ning tegelevad ka marjade kokkuostmisega. Neist tuntuim ja suurim on TÜ A-Mari, kes laulupeo ajal jagas pidulistele kümme tonni mahla tasuta.
A-Mari juhatuse esimees Lauri Aaspõllu lubab oktoobrist poodidesse tuua naturaalse mahla ja mahlakontsentraadi. “Olime laulupeo kuldsponsorid ja tegime pidulistele mahla jagamisega astelpajule kõvasti reklaami, seetõttu loodame, et meie mahl leiab poodides sooja vastuvõtu,” märkis Aaspõllu. Teise suure tulundusühistu, AgroBerry juhatuse liikme Aare Milleri sõnul tootsid nemad koostöös Salvestiga möödunud aasta saagist 85 tonni astelpajumarjakeedist.
Milleri sõnul pole selle müük edukalt kulgenud, sest kodutarbija peab seda liiga kalliks ning puudub tarbimisharjumus. Kolmandik sellest läks Soome, kus müük edeneb paremini. “Soomes olid analoogsed kaubad juba olemas ja meie pakume oma toodet ühe kuni kahe euro võrra odavamalt,” rääkis Miller, kelle sõnul on proovipartiina tehtud ka astelpajukommi, kuid tootmisse andmist takistab turu vähene teadlikkus ja tootja jaoks vajaliku toorme ebastabiilsus.
Eestis on astelpajuistandusi paarsada hektarit ja kasvatajaid mõnesaja ringis. TÜ A-Mari juhi Aaspõllu sõnul suudavad nad sellel aastal ilmselt varuda 200–300 tonni marju, millest enamikus valmistatakse toormahla ja mahlakontsentraati. “Üksikud kogused lähevad Soome, kus näiteks viimasest valmistati mahlakontsentraati Koreasse saatmiseks,” rääkis Aaspõllu.
Lauri Aaspõllu peab astelpajuga suuri plaane ja loodab, et endise N Liidu kaitseministeeriumi poolt aretatud taimesortide marjade käive on nelja aasta pärast võrdne praeguse piima või teravilja tootmisega. “USA-s on astelpaju viie perspektiivikama põllumajanduskultuuri seas ja ma usun, et ka Eestis saab sellest arvestatav maamajanduse osa,” selgitas ta oma nägemust.
