Astmeline maksusüsteem aitab maksukoormust vähendada
Alustuseks üks hüpoteetiline näide. Nimetagem seda Meelis Milderi juhtumiks. Baltika juhi ja omanikuna maksab Milder tulumaksu kahte moodi: enda palgalt ja omanikutulult. Oletame, et praeguse ühetaolise 21%-se tulumaksumäära asemel oleks kasutusel kaks maksumäära, 15% ja 27%. Eeldatavasti peaks Milder tippjuhina oma palgalt nüüd rohkem makse maksma. Siin oleks ta kaotaja. Tema töötajad aga maksaksid vähem makse. Baltika kulud väheneksid ja konkurentsivõime paraneks. Kes teab, võib-olla teeniks Milder lõppkokkuvõttes isegi rohkem omanikutulu.
Eestis esitlevad nii vasakpoolsed (Keskerakond, sotsiaaldemokraadid) kui ka parempoolsed (Reformierakond, IRL) astmelist maksusüsteemi ainult kui maksude tõstmist. See on mugav mõlemale poolele. Ühed saavad öelda, et rikastelt tuleb raha ära võtta, teised omakorda kritiseerida kadedust ja klassiviha. On aga vale käsitleda astmelist maksusüsteemi ainult maksude tõstmisena. Enamiku jaoks võib see tähendada hoopiski maksude langemist.
Eesti üldine maksukoormus on Lääne-Euroopa riikidega võrreldes madal. Eesti tööjõumaksud on kõrged. Need kaks Eesti maksuväitluste põhipostulaati on formaalselt korrektsed, aga sisult mõttetud. Ükski Eesti firma ega eraisik ei konkureeri mingi abstraktse välismaise maksukoormusega. Konkureeritakse ikka teiste konkreetsete firmade ja inimestega.
Soodustused teatud tingimustel
Mujal on valdav maksude diferentseerimine. Kui sul on peres laps, siis maksud vähenevad. On kaks last, langevad maksud jälle. Kui teenid vähem kui summa X, sinu maksud langevad. Ekspordid või tegeled innovatsiooniga, maksad jällegi vähem makse. Võtame üksikisiku tulumaksu kui klassikalise näite. Eestis on see 21%.
Soome maksumaksjate liidu tehtud uuringust selgub, et näiteks 354 000 krooni suuruse aastasissetuleku puhul on Suurbritannias üksikisiku tulumaksu määr 19,7%, Norras 19,7%, Kanadas 20,5%, Hispaanias 20,7%, Soomes 23% ja Rootsis 23,3%. Kui lisada siia veel Eesti sotsiaalmaks (33,3%), mis on sama uuringu järgi Euroopas kõrgem veel ainult Prantsusmaal, on selge, et sellise aastapalga puhul pole eestlase maksukoormus sugugi väike.
Sissetulek
800 000 krooni suuruse aastapalga puhul on maksutase Eestis soodne. Soome maksumaksjate liidu tehtud uuring näitab, et alates aastapalgast 541 000 krooni muutub Eesti üksikisiku tulumaks soodsamaks kui Lääne-Euroopas. Meie kõrge sotsiaalmaks hoiab tööjõu maksukoormust aga ka sellise aastapalga juures veel suhteliselt kõrgel.
