Ateena meer ei ole nõus linna raha Kreeka valitsusele andma
„Hetkeks tundus, et peaksin esimese lennukiga Ateenasse sõitma. Siis otsustasin, et kasulikum oleks seda Euroopa kolleegidega arutada,“ rääkis Kaminis Briti majanduslehele Financial Times, lisades et paljud Euroopa linnapead olid uudisest sama šokeeritud kui tema ise.
Kreeka peaministri Alexis Tsiprase otsus munitsipaalvalitsuste reservid riigi valdusesse haarata on Kreeka rahahäda üks kõige dramaatilisematest tunnistustest.
Valitsus püüab rahvusvaheliste laenuandjatega läbirääkimistega saada juurdepääsu mullu külmutatud 7,2 miljardi euro mahus abipaketile. Tsipras lootis, et läbimurre saavutatakse lõppenud nädalavahetusel, kuid see osutus liiga optimistlikuks.
Nagu riigiametnikud eile Briti majanduslehele kinnitasid, said läbirääkimiste komistuskiviks laenuandjate pensionide kärpimise ning avaliku sektori töötajate koondamise reeglite lõdvendamise nõuded. Tsiprase kinnitusel ületavad mõlemad tingimused seda piiri, millega Syriza nõustuda saab.
Täna läbirääkimised jätkuvad ning kokkuleppele loodetakse jõuda enne eurotsooni rahandusministrite 11. mai kohtumist. See on päev enne, kui rahahädas Kreeka peab IMFile 750 miljoni euro suuruse makse tegema.
Kreeka 330 munitsipaalvalitsuse meeri on kinnitanud, et tahavad valitsust küll aidata, kuid ei ole valmis kogu 1,2 miljardi euro mahus pangakontodel olevat vaba raha tingimusteta üle andma. Seni on vaid käputäis Syriza kontrolli all omavalitsust tehinguga nõustunud.
„Suurem osa omavalitsuste vabast rahast on sinna maksnud avalike teenuste tagamiseks. Seda peab arutama ja me peame leidma tasakaalu keskvalitsuse abistamise nin enda teenuste tagamise vahel,“ rääkis Ateena linnapea.
