„Kas ettevõtted on konkurentsi situatsioonis, kas monopoolsed, kas infrastruktuuri omad. Seal on esimene otsustamise koht. Eesti riigile täna kuuluvad ka sellised ettevõtted, mis minu hinnangul ei peaks enam üldse kuuluma,“ leidis Atonen.

Näitena ettevõttest, mis ei peaks võib-olla riigi käes olema tõi Atonen Eesti Posti, mis konkureerib turul. Samas Infrastruktuuri monopoolsed ettevõtted nagu Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam ei peaks Atose hinnangul tänapäeval olema erastatud. „Infra peaks olema riigi kontrolli all,“ rõhutas ta.

Seejärel oleks Atose hinnangul mõistlik ettevõtted mingi tegevusala järgi kokku tõsta, sest niimoodi koguneb parem kompetents ning saab paremaid juhte valida. „Jutt, et poliitikud on halvad nõukogus või poliitikud on head, seda mina pean teisejärguliseks teemaks. Minu arvates on oluline, et oleksid kogemusega, südamega asja võtvad ja õiged inimesed. Kas nad on parasjagu poliitikud või ettevõtjad, siin minu meelest ei ole olulist vahet.,“ leidis ta.

Kui riigifirma nõukogus töötavad sellised inimesed, siis ei juhtu ka selliseid asju, et nõukogu pärast imestab, et mis seal ettevõttes toimub.

Kasutades metafoorina jalgpalli leidis Atonen, et riigi asi ei ole ettevõtlusmaastikul olla ründaja või kaitsja, tema peab kohtunik olema. Ühtlasi leidis Atonen, et riigiettevõttele on tehtud eksimine kriminaalseks. „Riigietevõtlus on haavtaav, ei saa sageli riskida ja teha otsuseid,“ märkis ta.

Reformierakondlasest endine majandusminister Atonen on olnud aastaid nii Eesti Posti kui ka Eesti Energia nõukogus ja seda enda kinnitusel missioonitundest. „Tegelikult ma mõtlen, et miks ma pidin seal olema. Nüüd ma ei ole juba üle aasta üheski nõukogus, vaatan kõrvalt ja imestan, et miks need inimesed üldse tahavad seal olla,“ nentis ta.

Nõukogu liige peab Atose sõnul olema kindlasti hästi motiveeritud ning tema töö ei ole ainult koosolekult koosolekule käia.

Nõukoguliikmele vajalikest omadustest rääkides märkis ta, et kõige olulisem on üldine äritunnetus.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal tuleb täna välja riigifirmade konsolideerimise kavaga ning tulevikus peaks muutuma ka nõukogude staatus ja poliitikud sellisel juhul enam nõukogudesse ei kuuluks.