"Samas kui täna piima hind tõuseb iga natukse aja tagant mõned sendid, siis seda ei pane ju tähele. Kui aga hinnatõusust pidevalt teada anda, siis saab oma frustratsiooni selle peal välja elada," sõnas Atonen.

"Kolmel järjestikusel aastal 2010-2012 on tõusnud ja tõusevad keskkonnatasud ning see on konkreetne kulu ettevõttele. Pikalt kaeti neid hinnatõuse omavahenditest, kuid mingil hetkel ei saa seda enam teha ja keskkonnamaksude kulud tuleb võtta elektrihinda sisse. Teiseks sõitsid Eesti Energia põlevkivi poole peal paljud autod erimärgistusega kütusega, mida aga enam ju ei ole ning millest tuleb rahulikult 40 protsenti kulude kasvu. Ka see on ju vaja kuidagi rahaliselt katta," sõnas Atonen.

"Kolmandaks tõstavad hindu tehtud investeeringud. Inimesed ajavad siin segi selle, et kui me räägime Eesti Energia investeeringutest ning nende hinnatõusu arvestamisest, siis me ei räägi ei Jordaania ega ka Utahi projektidest. Räägime investeeringutest, mida on tehtud selleks, et Eestis energiat toota, need on väävlipuhastusseadmed, paljud keskkonnarajatised Eesti Energia tootmistes. Kinni on vaja maksta neid investeeringuid, mis on juba tehtud," lisas Atonen.

Eesti Energia peab ikkagi võtma oma hinnapoliitikasse sisse kõik tehtud kulutused ja sisendid, arvas Atonen ja lisas, et probleem on siin selles, et kuni 2013. aastani on Eesti Energia konkurentsiameti meelevallas ning ei saa ise oma hindu kujundada.

"Kui võtta üks kõik, mis kaup võrdluseks elektrienergiale ning vaadata nende hindu 2000. aastal ja 2011. aastal, siis on näha kui vähe on elektri hind võrreldes muuga tõusnud," mainis Atonen.