Audiitorid käibedeklaratsiooni lisast: mõttetu, kallis, sisaldab infoturberiske
„Kui eesmärgiks on tõhusam võitlus maksude laekumise nimel ja maksupettuste vähendamine, siis peame seda meedet ebaefektiivseks - suure tõenäosusega tõuseb halduskoormus ettevõtjatele tervikuna, samuti ka maksu- ja tolliameti töö maht. Kas sellega saadakse sellist tulu maksupettuste vastu võitlemisel nagu riik loodab, on ebatõenäoline,“ kommenteeris Tšistjakov.
Sama seisukohta väljendati ühiskirjas, mille Audiitorkogu, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Raamatupidajate Kogu saatsid rahandusministeeriumile oktoobris.
Suur hoop väikestele ettevõtetele
Probleeme, mida käibemaksudeklaratsiooni lisa ettevõtjatele tekitama hakkab, on mitmeid.
„Usume maksu- ja tolliameti esindajate optimismi jagamata, et ettevõtete halduskoormus kindlasti märkimisväärselt suureneb. Ühelt poolt seetõttu, et paljudel ettevõtete kasutuses olevatel raamatupidamistarkvaradel puudub samasuguse detailsusega aruande genereerimise võimalus,“ selgitas Tšistjakov. See aga tähendab, et ettevõtetel tuleb täiendavalt investeerida IT vahenditesse, et sellist deklaratsiooni lisa üldse genereerida saaks.
Kõige suurema probleemi ees seisavad just väikeettevõtted.
„Tuleb arvestada sellega, et Eesti Vabariigis on palju väikeettevõtteid, kus raamatupidamisarvestust peetakse käsitsi. Paljud väikeettevõtjad peavad äritegevuse kõrvalt oma raamatupidamist ise, sealhulgas esitavad statistikaaruandeid, maksudeklaratsioone ja muid aruandeid. Kui nende halduskoormus täiendava maksuaruandluse kohustuse tõttu märkimisväärselt suureneb, jääb neil ettevõtluse jaoks paraku vähem aega. Seega hakkab Eesti ettevõtluskeskkond vähem tekitama ühiskonnale vajalikku lisandväärtust ja sedakaudu ka vähem maksutulu riigile,“ rääkis Audiitorkogu tegevjuht rahandusministeeriumi plaani ühest tagajärjest, mille peale kabinetivaikuses mõeldud pole.
Maksu- ja tolliameti soovitust minna üle e-arvete süsteemi kasutamisele võib Tšistjakov sõnu aga nimetada kõrvalseisja soovituseks teha veelgi enam väljaminekuid IT süsteemide arendamiseks. „IT lahendused ei teki üleöö ja nende samaaegne rakendamine kogu riigi ettevõtjate juures suhteliselt lühikese aja jooksul on puhtlogistiliselt ka tarkvarafirmadele koormav,“ ütles ta. Et asja mastaabist aimu saada, tõi Tšistjakov näitena üleminekuprotsessi Eesti kroonilt eurole, kus tarkvarafirmad seadistasid tarkvara esialgu lubatust tunduvalt kauem. Protsess vältas terve aasta.
Nõutakse ebavajalikke andmeid
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et lisaks tekib seoses käibedeklaratsiooni lisaga ka mitmeid õiguslikke ja tehnilisi küsimusi: kas ja milleks on vormil vaja näidata tehingupartneri nime, kui küsitud on juba registrikood ja kas andmete analüüsile annab midagi juurde arve numbrite ja kuupäevade deklareerimine, kui eelduslikult soovitakse süsteemis automaatselt võrrelda ikka ju tehingupartnerite vaheliste tehingute mahtusid.
„Iga selline lisaväli deklaratsioonil tähendab suurenevat riski vigadeks ja lihtsalt niisama ju midagi küsima ei peaks,“ märkis Palts.
Samadele momentidele viidati juba oktoobris saadetud kirjas, millest loo alguses juttu. Kokku esitati vormile seitse sisulist märkust, pluss veel näpuotsaga viiteid väiksematele puudustele. Kirja autorid nendivad, et vormis soovitakse oluliselt suurema mahuga teabe edastamist, võrreldes sellega, mis seaduseelnõusse kirja pandud. „Esitatud vormi kavandil on meie arvates mitmeid lahtreid, mille täitmine on ka eelnõu üldist eesmärki arvestades problemaatiline, liigset halduskoormust tekitav või lihtsalt ebavajalik.“
Teine oluline küsimus on Paltsi sõnul ka see, et täna pole sugugi kõikidel tšekkidel ja kviitungitel peal kõiki neid andmed, mida deklaratsioonis nõutakse.
„Kui seadusemuudatus jõustub, tuleb kohustuslikus korras hakata arvetel kajastama registrinumbreid, arvenumbreid. Leidsin just taskust ühe suure kütusefirma tšeki, millelt mina küll ei suuda arve numbrit üheselt tuvastada,“ tõi Palts näite, kus igapäevane praktika ja kavandatav muudatus omavahel ei ühildu.
See tõstatab aga omakorda küsimuse, kas deklaratsiooni juhend on ikka see õige koht, kus lahendada õigusaktidevahelist vastuolu. „Seda peaks ikka seadusega tegema.“
„Me oleme kahtlemata selge, läbipaistva ja tugeva majanduskeskkonna pooldajad, kuid me ei poolda halduskoormuse suurendamist läbi maksuaruandluse ülereguleerimise,“ rõhutas Tšistjakov.
„Me ei poolda võimalike teiste seadustega vastuolus olevate andmebaaside tekitamist, milles olevat informatsioonist võidaks tarvitada maksuaruandluse kontrolli eesmärgil tunduvat väiksemat osa, kui kogutud on,“ selgitas ta. Pealegi pole tema sõnul senini teada, kuidas maksu- ja tolliamet plaanib maandada kaasnevaid infoturberiske.
Andmed, mida käibedeklaratsiooni lisas müügi- ja ostuarvete kohta küsitakse:
- summa tehingupartneri registrikood (käibemaksukohustuslastest FIEd võivad soovi korral kasutada ka isikukoodi),
- tehingupartneri nimi,
- arve number ja kuupäev,
- arve summa ning käibemaksu informatsioon.
Vaata käibedeklaratsiooni kavandatava lisa vormi tööversiooni siit.
