Aukonsul: Eesti piimatoodetel oleks Aafrikas lööki
„Keenia toodab ise ainult 30% oma piimast. Näiteks Keenia või on kohe hallitanud, kui sa selle poest ostad. Ainult imporditud või on hea kvaliteediga,“ märkis aukonsul.
Humal-Ayali sõnul võiks Aafrikas potentsiaali olla ka Eesti väetisetootjatel, kuna väetist ostetakse sisse tohututes kogustes. „Igasuguste IT-teenuste vastu on praegu huvi, sest valitsusel on praegu palju IT-projekte toetavaid kampaaniaid,“ soovitas ta ka IT-firmadel Musta mandri poole vaadata.
Samuti hindavad aafriklased hea kvaliteediga riideid, sest keskklass kasvab praegu nii Keenias kui ka teistes Aafrika riikides tohutu kiirusega. „Nad ei taha osta seda, mis on kohapeal toodetud, sest selle kvaliteet ei ole niivõrd hea,“ lausus Humal-Ayal.
Äritegemiseks Aafrikas soovitas aukonsul, et Eesti spetsialistil oleks kõige targem minna kohapeale, töötada esialgu mõnes firmas või teha aasta-paar koostööd.
„Kui tulla rahakott taskus ja hakata kohe midagi püsti panema, siis see tõenäoliselt ei läheks nii edukalt. Enne võiks seal konsultant aasta-kaks eeltööd teha. See annaks arusaama, kuidas keskkond töötab,“ soovitas Humal-Ayal.
„Sest tõesti kõik töötab seal väga teistmoodi,“ lausus ta. Aeg liigub teistmoodi, see kuidas inimesed mõtlevad liigub teistmoodi, kuidas on võimalik midagi korda saata – see kõik on teistmoodi. „Seda peaks kogema natuke aega ja siis otsustama, kas see on minu jaoks sobiv keskkond,“ lisas ta.
Rääkides Aafrika ärikultuurist ütles aukonsul, et on selline ütlemine, et jumal andis eurooplastele kella ja aafriklastele aja. „Aeg liigub seal väga teistmoodi. Asju, mida saaks Eestis korda saata võibolla kolme-nelja päevaga, võib Aafrikas võtta kolm-neli nädalat.“ Ja kui arvata, et kõik tähtajad toimivad seal nii nagu Eestis, siis nii need ei toimi.
Keenialastele meeldib teha koostööd teistega, kuid nad ei taha kunagi tunda, et neid peetakase vähem väärtuslikuks. Sageli arvavad välimaalased, et nad teavad paremini ja ei konsulteeri kohapeal, sellises koostöös keenialane ei osale. „Kohalikke kontakte peab väärtustama ning aru saama, et see on koostöö ja mitte ühesuunaline tegevus,“ rõhutas aukonsul.
Aafrikas tuleb aru saada, keda sa võid usaldada ja keda mitte. Ei tasu uskuda, et igaüks, kes sulle lahkelt vastu naeratab on su parim sõber. Inimeste tundma õppimine võtab aega.
Aukonsuli sõnul on Keenia 90% turvaline. Keeruline ala on Somaalia lähedal asuv põhjapoolne rannikuala. „Aga kuna enamasti tullakse äri tegema Keenia pealinna Nairobi ja see on igati turvaline, siis seal ei peaks turvalisus otseselt mure olema.“
Korruptsioon on asi millega peab Humal-Ayali sõnul Aafrikas arvestama. „Tuleb läbi mõelda, kuhu maani ma olen enda eetilisuse seisukohast nõus korruptsiooniga minema ja kuhu ma tõmban joone vahele. Kahjuks pole Keenias võimalik null-korruptsiooniga eksisteerida, lihtsalt seetõttu, et mõned asjad saaks ära tehtud.“
Näitek võib mõningaid litsentse oodata 5-6 kuud, aga kui sa maksad ära „facilitation fee“ ehk asjaajamise lihtsustamise tasu, siis on võimalik see korda ajada paari nädalaga.
Tema sõnul eksisteerib selge korruptsioon siis, kui ettevõte tahab saada mõnda suuremat riigihanget. Siis tuleb eelarvesse lihtsalt 30% juurde kirjutada. „Väiksemas äris pole korruptsiooni üldse nii palju, kuid mitme miljoni dollarilistes ärides on korruptsioon vältimatu.“
Humal-Ayal julgustas Eesti ettevõtjaid tema poole pöörduma enne, kui nad Aafrikas äri alustavad. Ta tõdes, et ükski ettevõtja pole seda teinud. Küll on aga aukonsuliga ühendust võetud siis, kui on juba ämbrisse astutud.
Ta loetles, et on saadud hindadega väga kõvasti mööda pükse või rahaülekanded on tehtud, aga kaupa pole vastu saadud. "Oleks nad minu käest küsinud, oleks ma kohe teadnud, et neil firmadel pole hea maine ning poleks iial soovitanud nendega koostööd teha," ütles Humal-Ayal.
Eesti aukonsul Keenias Kadri Humal-Ayal osales Eesti kaubandus-tööstuskoja ning välisministeeriumi korraldatud Aafrika foorumil. Humal-Ayal on elanud Keenias 1995. aastast. Alates 2002. aastast on ta juhtinud oma julgeolekupitsereid tootvat ettevõtet. 2008. aastal nimetati Humal-Ayal Eesti aukonsuliks Keenias ja on seda tänaseni.
