Ausa hinnastamise vastu tuntakse suurt huvi

Juba kaks nädalat on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel käimas kampaania, mis kutsub ettevõtjaid üles liituma ausa hinnastamise kokkuleppega, kinnitades, et euro saabudes nemad hindu salaja ei tõsta.

„Tänase seisuga on liitunute arv ületanud 300 ning kui arvestada, et kokkuleppega on saanud liituda vaid veidi enam kui kahe nädala jooksul, on tulemus igati ootuspärane,“ ütles Delfile Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts. „Liitunute tegevus ja müügikohti on kokku aga juba üle 1500, liitumisavaldusi laekub iga päev.“

Tema sõnul pole nad otsest eesmärki liitunute arvu osas seadnud, kuid mida rohkem on liitunuid, seda positiivsem mõju on kokkuleppel ka tarbijatele. „Seega tasuks ka tarbijatel küsida talle kaupa või teenust pakkuva kaupleja käest, kas ta on liitunud ausa hinnastamise kokkuleppega ning kui ei, siis soovitada tal seda teha.“

Palts rääkis, et hoolimata liitunute arvu suurusest, kontrollib tarbijakaitseamet leppe täitmist nii kaebuste alusel kui ka tavapärase järelevalve käigus, nagu ta kontrollib ka teiste kauplemisega seotud nõuete täitmist. Seega mingit erikontrolli kokkuleppe sõlminud ettevõtjate osas ei kohaldata.

„Toimub see seadusega ette antud võimaluste ja järelevalve ulatuses nii nagu varemgi. Loomulikult on ka igal tarbijal või kaupa ja teenust ostval isikul õigus leppega liitujalt küsida, mis põhjusel ta hinda mõnel tootel tõstnud on, kui tal on kahtlus, et see on toimunud majandusliku põhjenduseta ja üksnes euro kasutuselevõtu tõttu. Ka tarbijakaitseametile peab liitunu suutma vajadusel põhjendada, mis on see majanduslik põhjus seal taga olnud, kui hinda on tõstetud. Kui sellest ei piisa on ametil võimalik küsida ka täiendavaid selgitusi või dokumente, nii nagu tarbijakaitseseadus seda ette näeb,“ selgitas Palts.

Aktiivsemad liitujad on ootuspäraselt jaekauplejad. „Kuna eesmärgiks ei ole liitunuid kuidagi liigitada, siis me tegevusala- või tegevuskohapõhist statistikat seni spetsiaalselt teinud ei ole. Küll on aga liitumisavaldusi kontrollides näha, et liitunuid on väga erinevatest valdkondadest, nii tootmisettevõtteid, eri valdkondade jaekauplejaid, teenusepakkujaid, finantssektori ettevõtteid jne üle Eesti. Liitunute hulgas on ka kaks kohalikku omavalitsust,“ lisas Palts.

Tema sõnul on mõnevõrra vähem liitunuid turismi ja õigusteenuste pakkumisega seotud ettevõtjate hulgas, kuid ei saa ka öelda, et neid liitunute hulgas üldse ei oleks. Muretsema mõne konkreetse sektori pärast kindlasti ei pea.