Sau hinnangul on pandimajade paremad päevad kindlasti möödas, sest tagatiseta raha pakkujaid on väga palju. Pandimajad ei kao aga kuhugi.

„Paljud inimesed on võtnud ilma tagatiseta laenu ja sellest on saanud alguse ka paljud probleemid. Kohtutäiturid nõuavad laenuvõtjatelt tagasi summasid, mis on mitmeid kordi suuremad kui algne summa. Pandimajast laenu saamisel läheb lihtsalt kliendi tagatis müüki ja ta ei jää rohkem võlgu. Seda juhul, kui tegemist ei ole pettuse või peidetud veaga asjaga," selgitas Sau.

Mees lükkab ümber ka mõned valearusaamad. Paljud inimesed arvavad, et kui majanduses läheb kehvasti, siis pandimajadel läheb hästi. See on tema sõnul tegelikult täiesti vale arusaam.

„Kui majanduses läheb hästi, siis inimene, kes midagi pandib, teab, et tal järgmine kuu tuleb raha ja ta saab selle tagatise välja osta või laenatud summat vähendada. Kui majanduses läheb kehvasti ja inimesel pole tööd ning tal järgmist palgapäeva ei paista, siis pigem üritab ta midagi maha müüa ja saab selle eest rohkem raha."

Teine täisesti vale arusaam on see, et pandimajad ostvad varastatud asju kokku. Lisaks arvatakse, et pandimajade kliendid on narkomaanid ja vargad. Aga kas ikka on?

„Pandilepingut sõlmides on pandimajadel kohustus võtta kõik isikuandmed ja dokumendist teha koopia. Kui keegi toobki mõne asja, mis talle ei kuulu, siis jääb ajalugu järgi. Sellisel juhul otsivad vargad ja narkomaanid pigem mõne muu koha, kus oma kaupa realiseerida ja hoiavad sellistest kohtadest eemale, kus märk maha jääb," ütles Sau.

Pandimajapidaja teada on nende klientideks tavalised töötavad inimesed, kellel on mingil põhjusel tekkinud raha vajadus. Kas on siis üks kuu elatud üle oma võimete või ostetud mõni kallim ese. Ta toob aga välja ka veidi ootamatu klienditüübi.

„Muidugi on meie klientideks ka ehitusfirmat pidavad ettevõtjad. Ehitusel on tööd palju, aga põhimure on, et katsu sa tellijalt raha kätte saada. Töömeestele on ju vaja palk ikka kuu lõpus ära maksta ja nii tuuaksegi mõned tööriistad meile mõneks ajaks hoiule."

Arvestatavad kliendid on ka pensionärid. Nemad on Sau sõnul vana kooli inimesed ja ostavad oma panditud kulla või hõbelusikad pensionipäeval välja.

„Meie pandimajs ostetakse umbes 85-90% tagatistest välja ja oleme oma klientuuri hoolikalt valinud."

Kas kuld on otsas?

Viimasel ajal on paljud pandimajad pidanud oma uksed sulgema, sest kliente on väheks jäänud ja tõenäoliselt see trend ka jätkub. ABC Laenude pandimaja ostab kokku ka kulda ja hõbedat ning vaadates seda, kui palju müüakse viimasel ajal just kulda, siis võiks arvata, et rahval on kuld ja hõbe otsas või on inimesed nii rikkaks saanud, et pole vaja müüa.

„On inimesi, kes igal kuul ostavad endale vara säilitamiseks natuke kulda või hõbedat, sest räägitakse finantsmaailma keerulisest olukorrast. Pandimajast käivad inimesed otsimas ka kodust „ära jalutanud" asju. Probleemiks on ikka oma enda lähedased inimesed. Olen soovitanud oma vara säilitamiseks osta seif, kus hoida väärtesemeid ja tähtsaid pabereid."

Valeinfo

Sau kirjeldab olukorda, kus inimene tuleb müüma oma kuldsõrmust. Pandimajast öeldakse muuhulgas hind, mida ta selle eest saaks.

„Klient ütleb, et oi-oi, teil on nii väike hind, et seal pandimajas makstakse 31 eurot grammi eest, aga teil ainult 18 eurot. Siis on vaja seletada, et teine pandimaja reklaamib välja puhta kulla hinda, aga tavainimesel seda puhast kulda pole. See sõrmus, mida ta müüa soovib, on 585-prooviga ja selle hinda seal reklaamis pole. Klient käib ära ja tuleb tagasi ning nendib, et mul oli õigus," rääkis Sau.

Pankade lobitöö?

Järgmisest aastast ei tohi enam firmad, kellel pole litsentsi, anda eraisikutele ilma tagatiseta laenu. Pandimajade tegevust see mõjutada ei tohiks, sest pandimajad annavad ainult tagatise vastu laenu. Kuigi tagatiseks võiks lugeda ka kinnisvara ning see läheb juba finantsintspektsiooni litsentsi alla. Kas ABC Laenude AS litsentsi taotleb on veel lahtine, sest nende kinnisvara tagatisel antavate laenude maht on väike ja litsentsi taotlemine majanduslikult mõttettu.

„Pankade lobitöö on vilja kandnud ja väiksemad tegijad kõrvaldatakse turult ning selline tegevus on tulevikus karistatav. See uus seadus, mis kehtima hakkab, keelab ära ka automüüjatel järelmaksu pakkumise. Kes neid seadusi välja mõtlevad, need on tegelikult sellest valdkonnast suhtelisel kaugel. No ja pole ka ime, kui mõni kultuuritegelne istub riigikogus ja otsustab finantsteenuste pakkumise seaduse üle," hurjutab Sau.