Peaminister Tony Abbott on andnud osariikidele korralduse viia läbi riigivara osaline müük. Boonusena pakub ta neile 15% tulust iga tehingu eest.

Nii plaanib näiteks Queensland müüa ligi 12% kogu osariigile kuuluvast varast. See teeb 32 miljardit USA dollarit. Suurimateks tehinguteks kujunevad kolme energiahiiu Powerlinki, Energexi ja Ergoni müügid, millede koguväärtuseks hinnatakse 28 miljardit dollarit.

Analüütikud näevad siin aga ohtu. Turule tuleb liiga palju kallihinnalisi objekte, mida tavainvestor endale lubada ei saa. Pakkumisi peaks pikalt ette valmistama ning moodustama konsortsiumeid, kuid aega on vähe. Lisaks on turul palju seda, mida osta ning see tekitab osariikide vahel vihase konkurentsi. Lisaks ei pruugi valitsus saada õiglast hinda.

Sel aastal on Austraalias müüdud juba 12,4 miljardi dollari eest riigile kuuluvat vara. Eelmisel aastal samal ajal oli see summa 8,4 miljardit, veel aasta varem 5,9 miljardit.

Näiteks müüdi Newcastle'i sadama kasutusõigus 99-aastaks maha kohalikele ja Hiina investoritele. Tegemist on maailma kõige suurema kivisöe ekspordi terminaliga. Hinnaks sai 1,75 miljardit dollarit.

Siiani on müük läinud hästi tänu pensioni- ja investeerimisfondide suurele huvile. Pensionifondide osas on suurim huvi tulnud Austraaliast ja Kanadast. Viimasel ajal on aga kasvamas ka ameeriklaste huvi.

Kui 300 miljardit kokku saadakse, rajatakse sellega uut taristut. Peaminister Abbott on lubanud, et Sydney'sse rajatakse uus lennujaam, et mitte jääda hätta üha kasvava Aasia turistide vooga. Suurtesse linnadesse on aga vaja rajada uusi haiglaid, teid ning soetada uusi ronge. Linnastumine on käinud sellises tempos, et on tarvis kiiresti reageerida.

Queenslandi osariigis kavandatakse aga 8,6 miljardilist infrastruktuuri-projekti, mille osaks on ka 5-kilomeetrine bussi- ja rongitunnel linna keskele, Brisbane jõe alla.

Lisaks võitlusele investorite pärast on Austraalia osariikidel tarvis kogu protsessi olulisust selgitada ka valijatele. Märtsis küsiti Queenslandi elanikelt, mil moel on nad nõus vähendama osariigi võlakoormust. 46% vastas, et on enne nõus taristu müügi kui maksutõusu ja teenuste kokkutõmbamisega.