Pöördumine on suunatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele. "Pöördumist teie poole ajendas asjaolu, et ühistranspordi korraldus maapiirkondades inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks on halb ja ainult tasuta transport seda kuidagi ei paranda," märgitakse avalduses.

Mis puutub tasuta ühistransporti, siis tuuakse välja, et avalik liinivedu peaks jääma üksnes tõeliste turutõrgete ületamiseks
olukordades, kus kommertsliinivedu ei ole majanduslikult võimalik korraldada.

"Avalik liinivedu on eelkõige suunatud nende olukordade ja turutõrgete tarbeks, kus puhast kommertsliinivedu ei ole majanduslikel põhjustel võimalik korraldada," selgitatakse pöördumises.

Järgnevalt tuuakse välja, mida toob tasuta ühistransport reaalses elus kaasa. "Nendes Eesti maakondades, kus tasuta või olulise soodustusega avalik liinivedu tuleb otse kommertsliinivõrgu
kõrvale konkureerima, võib olla täiesti kindel, et avalik liinivedu tõrjub kommertsveo kas osaliselt või täielikult turult välja. See tähendab muuhulgas näiteks Harju-, Rapla- ja Ida-Virumaal pikaajaliselt üles ehitatud kommertsliinivõrgu hääbumist või halvemal juhul isegi kadumist," märgitakse pöördumises. "Kui hästi funktsioneeriv kommertsliinivõrk on kord juba kinni pandud, kuid reisijate poolne nõudlus on jätkuvalt olemas, siis tuleb paraku avalikku liinivõrku veelgi laiendada ja liinigraafikuid tihendada,
mis lumepalliefekti kohaselt suurendab veelgi avaliku sektori väljaminekuid ühistranspordi korraldamiseks."

Lisatakse, et sama fenomen tekib olukorras, kus avalikus liiniveos bussisõit hakkab olema tasuta või olulise soodustusega, kuid rongiga sõitmine on jätkuvalt tasuline. Selle tagajärjel lähevad osa reisijaid kindlasti tasulise rongi pealt tasuta või olulise soodustusega bussi peale, mis omakorda suurendab riigi dotatsiooni vajadust reisijateveoks raudteel. "Meile teadaolevalt pole nende probleemide lahendamiseks vahendeid ette nähtud. Samuti on elanike tihedus Eesti piirkondades erinev ning seetõttu vajavad ka erinevad piirkonnad erinevat lähenemist liikumisvajaduste rahuldamiseks läbi ühistranspordi," nendib Autoettevõtete liit.

Kokkuvõttes soovib liit, et neidki rohkem otsuste juures kaasataks. "Täna puudub meil igasugune ametlik informatsioon, milliseid konkreetseid muudatusi ja millisel kujul soovitakse läbi viia. Kas tuleb tasuta või olulise soodustusega ühistransport või ei tule selles osas üldse mingeid muudatusi?"

Mis muudatused tulevad, on avalikkusele ebaselge. Kadri Simson on öelnud, et määrus on koostamisel, ent enne selle allkirjastamist ta sisust ei räägi.