Autopiloodil liikuvad investeerimisfondid on andnud tormihoiatuse

 (3)
Autopiloodil liikuvad investeerimisfondid on andnud tormihoiatuse
Foto: Scanpix/AFP

Passiivselt juhitavate investeerimisfondide viimaste aastate võidukäik on kaasa toonud selle, et klassikalistest aktiivselt juhitavatest fondidest on raha jõudsalt välja voolama hakanud.

Finantsmaailma folklooris on tähtsal kohal fondihaldurite müstilistes mõõtmetes boonused ning ilmselt on selleks ka põhjust. Aktiivsete fondide halduskulud paistavad paljude jaoks arusaamatult suured ning seda nii pensionifondide kui ka muude fondiinvesteeringute puhul.

Aktiivne fond see, mille varasid investeerib oma parima äranägemise järgi fondijuht ja tema meeskond ning tal on sealjuures üsna vabad käed. Praktiliselt kõik Eesti pensionifondid on hetkel aktiivselt juhitud.

Indeksfond ehk passiivne fond jälgib näiteks mõne suure börsiindeksi liikumist ja seega pole halduril vaja otsustada, vaid jälgida seda, et portfellis oleks õiged väärtpaberid õiges proportsioonis.

Kusjuures tähelepanu tasub juhtida ka sellele, et suur osa aktiivselt juhitavatest pensionifondidest hoiab oma portfellis ka teatud mahus indeksfonde.

Praegune trend on selge: indeksfondid koguvad üha enam populaarsust, sest nende tootlus on tihti parem kui aktiivselt juhitud fondidel ning halduskulud on samas madalad.

Bloombergi andmetel haihtus Ühendriikides ainuüksi tänavu esimese viie kuuga aktiivselt juhitud fondidest 76 miljonit dollarit, mis jõudis suures osas erinevatesse indeksfondidesse.

Seotud lood:

Stony Brooki ülikooli õppejõud Noah Smith läheb samas väljaandes isegi nii kaugele, et nimetab aktiivse fondijuhtimise taandumist viimase kümnendi kõige olulisemaks finantssektori edasist tulevikku mõjutavaks teguriks ja seda isegi 2008. aastal alanud üleilmse kriisi ning tänapäevaste madalate intressimäärade kõrval.

Surve haldustasude langetamiseks üha kasvab

Nädalala alguses kirjutas Bloomberg, et indeksfondide valdkonnas üks maailma suurim tegija ja teerajaja Vanguard üllatab ka sellega, et nad on muutunud väga edukaks ka aktiivselt juhitavate fondide osas.

Vanguardi edu ei peitu aga mitte mingisuguses sisulises uuenduslikus lähenemises fondijuhtimisele, vaid haldustasudes, mille langusele indeksfondide võidukäik igati kaasa aitab.

Vanguardi aktiivselt juhitavate fondide haldustasud on keskmiselt 0.27 protsenti, konkurentide puhul jääb sama näitaja 0,79 protsendi juurde. Järelikult leiavad investorid, et sellise suurusega haldustasud õigustavad end ning on põhjust oma raha Vanguardi fondidesse paigutada.

Ka Eestis on indeksfondide suurem tulemine pensionifondidena varsti ees ja see peaks ülejäänud maailmas toimiva loogika kohaselt ka siinsete aktiivsete fondide haldustasud madalamale tooma.

Kõige valjemalt taob indeksfondi trummi Tuleva ühistu, kes kogub parasjagu algkapitali indeksipõhise pensionifondi loomiseks, mille haldustasu saab olema 0,55 protsenti. Ka LHV käilakuju Andres Viisemann on öelnud, et neil on pensionikogujatele indeksfond tulemas, mille haldustasu jääb 0,5 protsendi kanti.

Eesti pangandusturu suurimad tegijad Swedbank ja SEB on mõista andnud, et indeksfondi loomine võib ka nende poolt kõne alla tulla.

Swedbank investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles mõne päeva eest, et nende haldustasud on viimasel ajal oluliselt langenud ja odavaima Swedbanki K1 pensionifondi haldustasu (0,61%) on juba väga sarnane Tuleva reklaamituga.

Samas on K1 fondi viie aasta keskmine aastane tootlus 2,27 protsenti, mida on vähem kui mõnda olulist maailma aktsiaindeksit automaatselt järgiva indeksfondi sama perioodi keskmine aastane kasum.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare