Autorikaitsjaid esindava advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaadi ja partneri Priit Läti sõnul jättis halduskohus kaebuse rahuldamata vaid ühel põhjusel: väidetavalt ei ole Euroopa Liidu õiguse säte, millele kaebajad tuginevad, sedavõrd selge ega täpne, et kohustada Eesti riiki vastutama.

„Tegemist on ohtliku pretsedendiga, mis jõussejäämise korral vähendab üksikisikute, sealhulgas autorite kaitset riigi omavolilise tegevuse korral. Sisuliselt välistas kohus riigi põhiseadusliku kohustuse tagada autoritele õiglane hüvitis nende teoste kopeerimise korral,“ selgitas Lätt.

„Kui selle kaasaaegsete andmekandjate ja salvestusseadmete hüvitise tagamise meetodite üle võivad liikmesriigid otsustada oma kaalutlusõigust kasutades, siis see ei muuda olematuks õiglase hüvitise tagamise kohustust, mis on hetkel Eestis tagamata,“ lisas Lätt.

Tallinna halduskohus leidis juuni alguses, et Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu poolt valitsusele esitatud niinimetatud kassetitasu 831 416 euro suurune lisanõue ei ole õigustatud.

Tühja kasseti tasu on makse, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse. Tegu on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale. Alates 2006. aastast on tasu määr 3 protsenti salvestusseadmete ja 8 protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta.

Ühingud soovivad, et nimekirja lisataks Blu-Ray ja HD DVD-plaadid ja nendele salvestavad seadmed. Samuti tahetakse küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja osa televiisorite eest. Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu ei soovita.