Selleks äärmuslikuks teeks on Delphi pankrotti lasta. Kui Steve Miller tänavu juunis Delphi tegevjuhiks valiti, käis paljude ametiühingujuhtide südame alt justkui külm jutt läbi. Steve ?Pankrotimeister? Miller on kuulsaks saanud United Airlines?i ja terasetootja Bethlehem Steeli pankrottidega. Need juhtumid ei näita siiski tema väheseid juhivõimeid. Milleri jaoks on pankrot nagu skalpell, millega ta ravib lootusetult haigeid firmasid.

Ametiühingute valik

Mis tulema pidi, see tuli. 8. oktoobril kuulutas Delphi välja pankroti ja täitis avalduse pankrotikaitse kohaldamiseks. Sellega on tegemist suurima tööstusettevõttega, kes eales pankrotikaitset otsinud. Delphi käive läheneb 30 miljardile dollarile, tööd antakse 180 000 inimesele üle maailma. Maailmas on vähe autosid, kus poleks Delphis toodetud osasid. Vähe on ka autofirmasid, mis Delphist suuremad oleksid.

Milleri järgmiseks sammuks pankroti järel, oli see, mida õelad keeled nimetavad ?väljapressimiseks?. Ametiühingute ette pandi kaks valikut. Esiteks, kas nõustute suuremahuliste palgakärbetega või teiseks, me ei maksa enam pensione. Viimane tähendaks, et Delphi endised töötajad (need ka ju ametiühingute liikmed) peaksid pensioni saamiseks pöörduma riikliku pensionikindlustuse poole. See oleks aga ainult murdosa rahast, mida firma maksaks. Ametiühingute ees seisab raske valik.

Hoop General Motorsile

Veelgi keerulisema valiku ette seati maailma suurim autotootja General Motors. Delphi nimelt kuulus kunagi General Motorsile ja paljudel praegustel ning endistel töötajatel on õigus nõuda pensionikaitset GM-st juhul, kui Delphi ise ei suuda enam pensione maksta. General Motors on juba teatanud, et halvimal juhul võib see neile tähendada täiendavat 11 miljardi dollari kaotust. Justkui sellest veel vähe oleks, teatas Miller, et GM võiks neile garanteerida igakuised tellimused vähemalt ühe miljardi dollari eest, sest muidu Delphi võib olla tõesti ei jõua enam pensione maksta?

Kas väljapressimine? Oh ei, ometi lisab Miller: ?Delphi lõplik kollaps võib haavata enamikku maailma autootjatest,? ja lisab veelgi paljutähenduslikumalt, ?ning ehk anda surmava hoobi General Motorsile?.

Pensionikoorem

?? Ameerikas kehtib süsteem, kus ettevõtted maksavad ise oma praeguste ja endiste töötajate pensionid ning ravikulud. Ajal, mil tööaeg kestis 65 aastani ning surdi 70?aastaselt, polnud see probleem. Lüheneva tööaja ja vananeva rahvastiku tingimustes on see autotootjatele kujunenud hiigelkohustuseks. General Motors peab näiteks 300 000 töötaja kõrval ülal pidama ka juba rohkem kui üks miljonit pensionäri.