USA aktsiaturg alustas pika sundseisaku järgset uut kauplemisnädalat langusega, suurima kukkumise tegi läbi tehnoloogiafirmade Nasdaqi indeks.
Kauplemine algas New Yorgi Väärtpaberibörsil (NYSE) pärast kaheminutilist leinaseisakut New Yorgi ja Washintoni vastase terrorismiakti ohvrite mälestuseks.
Nasdaq kukkus kauplemise alustamise järel kohe 5,69, Dow Jonesi tööstuslik keskmine 1,50 ja Standard & Poor’s 500 indeks 0,98 protsenti.
60 aasta suurim seisak. Ühendriikide aktsiaturgudel ei toimunud kauplemist toimunud alates möödunud nädala esmaspäevast, mis on suurim börsiseisak Ühendriikide ajaloos pärast 1933. aasta majanduskriisi, mil börs seiskus nädalaks.
Maailma suurim aktsiaturg paikneb kõigest kolme bloki kaugusel teisepäevases rünnakus rusudeks varisenud Maailma Kaubanduskeskusest.
NYSE ise terroristide rünnakus viga ei saanud, küll aga said tõsist kahju maaklerifirmad, katkes side ja juurdepääs Manhattani alumisele osale.
Kauplemine algas ka Maailma Kaubanduskeskuse vahetus läheduses asuval Ameerika Väärtpaberibörsil (Amex), mis sai katastroofis kannatada. Osa Amexi tegevusest on viidud üle Philadelphia Väärtpaberibörsile ja osa NYSE ruumidesse.
Föderaalreserv teatas üllatuslikust intressimäärade langusest tund enne kauplemise algust väärtpaberiturul. Keskpank põhjendas otsust vajadusega tugevdada riigi majandust. See oli juba järjekorras kaheksas intressimäärade langus Ühendriikides sellel aastal.
Dollar pöördus tõusule. USA dollar läks Ühendriikide intressimäärade alandamise järel tugevale tõusule. Euro kukkus 0,9180 dollarini, mis teeb Saksa marga kaudu euroga seotud Eesti krooni kursiks dollari suhtes 17,044 EEK/USD.
New Yorgi legendaarsel Wall Streetil asuv NYSE on ülekaalukalt maailma suurim väärtpaberibörs, mille koguväärtus on hinnanguliselt 17,3 triljonit dollarit.
Börsil on noteeritud üle 3000 firma, möödunud aasta keskmine päenvane tehingute maht oli 44 miljardit dollarit ja kogu aasta käive 11,1 triljonit dollarit.
Möödunudnädalane neli päeva väldanud seisak oli NYSE ajaloo pikim pärast 1933. aasta majanduskriisi, mil president Franklin Delano Roosevelt kuulutas märtsis välja nädalase pangapüha, et vältida hoiuste väljavõtmist pankadest ning anda järelevalveorganitele aega välja selgitada, millised pangad ei suuda vastu pidada. EPL/BNS
