Narva Elektrijaamade ühe tootmisüksuse plokkide seiskamisel väheneb oluliselt nõudlus põlevkivi järele ning seetõttu peatab samaks ajaks kaevandamise ka Eesti Põlevkivi Aidu karjäär, teatas Eesti Energia pressiesindaja Delfile.

Eesti energiasüsteemi suvine miinimumkoormus on ca 450-500 MW tasemel. Samas suudab ainuüksi Eesti elektrijaam pakkuda samal ajal 1200-1400 MW, millele lisanduvad veel Balti elektrijaama võimsused (400-800 MW). Suvel ei ole mõtet toota nõudlusest oluliselt rohkem, sest ekspordivõimalused on vähese tarbimise tõttu praktiliselt olematud ja tekkivat ülejääki on võimatu realiseerida.

„Juba praegu on tavaline praktika, et suvel töötab Balti elektrijaamas tavaliselt vaid üks energiaplokk neljast. Seejuures kolmest suvekuust töötab see plokk tavaliselt kahel kuul ehk ühekuuline seisak elektritootmises on Balti elektrijaamas varasemast tuttav,“ sõnas Narva elektrijaamade personalijuht Aksel Ers.

"Seetõttu otsustasime sellel aastal Balti elektrijaama seadmed suveperioodil seisma panna ning hoida sellega nii püsi-kui muutuvkuludes kokku ligikaudu 10 miljonit krooni.“

„Elektrijaama seiskamise ajaks saadetakse osad töötajad nii osaliselt tasustatud puhkustele kui ka kollektiivpuhkusele, mis tähendab varasemale ja hilisemale ajale planeeritud puhkuste tõstmist maisse-augustisse. Hetkel saame öelda, et otsus puudutab suurusjärgus 200 töötajat, kuid struktuuriüksuste juhid hindavad veel antud perioodiks vajalikku personaliarvu ning täpsemalt selgub see lähiajal. Kooskõlastame nimekirja ka ametiühingute ja Ida-Virumaa tööinspektsiooniga,” kommenteeris Ers.

„Otsustasime maksta juba alates 15. maist sundpuhkusele saadetavatele töötajatele 100% Eestis kehtivast palga alammäärast ehk 4350 krooni.

Kuna Balti elektrijaam on Eesti Põlevkivi Aidu karjääri põhiline klient, siis energiaplokkide seiskamine toob ka karjääri jaoks kaasa pausi põlevkivi tootmises.

Narva Elektrijaamadel on täna kaks tootmisüksust, Eesti ja Balti elektrijaam, kokku kaheteistkümne elektritootmise plokiga. Tootmise planeerimisel käsitletakse neid ühise ressursina nii, et turuolukorra muutudes oleks igal ajahetkel majanduslikult mõttekaim koosseis plokke kasutusel.