Balti elektrijaam peatab suvekuudeks elektri tootmise
Narva Elektrijaamade ühe tootmisüksuse plokkide seiskamisel väheneb oluliselt nõudlus põlevkivi järele ning seetõttu peatab samaks ajaks kaevandamise ka Eesti Põlevkivi Aidu karjäär, teatas Eesti Energia.
Eesti energiasüsteemi suvine miinimumkoormus on ca 450-500 MW tasemel ning samas suudab ainuüksi Eesti elektrijaam pakkuda samal ajal 1200-1400 MW, millele lisanduvad veel Balti elektrijaama võimsused (400-800 MW).
Ettevõtte sõnul ei ole suvel mõtet toota nõudlusest oluliselt rohkem, sest ekspordivõimalused on vähese tarbimise tõttu praktiliselt olematud ja tekkivat ülejääki on võimatu realiseerida.
Samuti on majandusoludest tulenevalt langustrendi näidanud kogu Eesti elektritarbimine ning selle jätkumisel võimendub veelgi ka suvekuude madalseis.
„Juba praegu on tavaline praktika, et suvel töötab Balti elektrijaamas tavaliselt vaid üks energiaplokk neljast. Seejuures kolmest suvekuust töötab see plokk tavaliselt kahel kuul ehk ühekuuline seisak elektritootmises on Balti elektrijaamas varasemast tuttav,“ sõnas Narva elektrijaamade personalijuht Aksel Ers.
“Elektrijaama infrastruktuur on aga sellel ajal vaatamata madalamale koormusele töös olnud ning jaama püsikulud kõrgetena hoidnud. Samas peame sarnaselt teistele Eesti ettevõtetele mõtlema püsikulude optimeerimisele ning efektiivsuse tõstmisele muutliku turu tingimustes. Seetõttu otsustasime sellel aastal Balti elektrijaama seadmed suveperioodil seisma panna ning hoida sellega nii püsi-kui muutuvkuludes kokku ligikaudu 10 miljonit krooni.“
Suvisele energiaplokkide seiskamise ajale planeeritakse vajalikud remonditööd ning Narva linnale toodetakse koormusgraafiku alusel jätkuvalt soojusenergiat.
„Elektrijaama seiskamise ajaks saadetakse osad töötajad nii osaliselt tasustatud puhkustele kui ka kollektiivpuhkusele, mis tähendab varasemale ja hilisemale ajale planeeritud puhkuste tõstmist maisse-augustisse. Hetkel saame öelda, et otsus puudutab suurusjärgus 200 töötajat, kuid struktuuriüksuste juhid hindavad veel antud perioodiks vajalikku personaliarvu ning täpsemalt selgub see lähiajal. Kooskõlastame nimekirja ka ametiühingute ja Ida-Virumaa Tööinspektsiooniga,” kommenteeris Ers.
„Otsustasime maksta juba alates 15. maist sundpuhkusele saadetavatele töötajatele sada protsenti Eestis kehtivast palga alammäärast ehk 4350 krooni.“
Praeguse seaduse kohaselt on sundpuhkusel olevatel töötajatel õigus saada vähemalt 60 protsenti palga alammäärast ning sada protsenti miinimumpalga õigus hakkab tegelikult kehtima alles 1. juulist.
Kuna Balti elektrijaam on Eesti Põlevkivi Aidu karjääri põhiline klient, siis energiaplokkide seiskamine toob ka karjääri jaoks kaasa pausi põlevkivi tootmises. "Kaevandamine Aidu karjääris peatatakse, jätkame vaid laos oleva põlevkivi müüki Kunda tsemenditehasele. Peale selle jätkub ka killustiku müük tarbijatele ja hiiva laadimine," kommenteeris Eesti Põlevkivi juht Ilmar Jõgi.
Karjääri töötajad lähevad korralisele puhkusele ja osaliselt tasustatavale puhkusele. Tavalises režiimis hakkab karjäär taas tööle 14. augustil.
Balti elektrijaam ostab igas kuus keskmiselt 150-160 tuhat tonni põlevkivi ning see moodustab Aidu karjääri kuutoodangust enamuse.
2007/2008. majandusaastal tarnis Eesti Põlevkivi Narva Elektrijaamadele elektri- ja soojuse tootmiseks 14 364 tuhat tonni, mis on 83 protsenti oma toodangust.
Narva Elektrijaamadel on täna kaks tootmisüksust, Eesti ja Balti elektrijaam, kokku kaheteistkümne elektritootmise plokiga.
Tootmise planeerimisel käsitletakse neid ühise ressursina nii, et turuolukorra muutudes oleks igal ajahetkel majanduslikult mõttekaim koosseis plokke kasutusel.
