AS Klementi juhatuse esimees Toomas Leis ütles, et firma allhankepartneriteks on erinevad firmad.

“Rõivatööstuses tervikuna kasutatakse allhanget väga laialdaselt. Selles pole midagi imelikku. Näiteks kaubamärgi H & M (Hennes & Mauritz) omanikul pole üldse oma tootmist. Kaubamärk Sara valmib samuti 50–60 protsendi ulatuses mujal,” ütles Leis.

Peamiselt laseb Klementi allhanke korras valmistada trikotaaĻtooteid. “Teatud toodete valmistamise spetsiifika on erinev ning selleks on vaja spetsiaalseid seadmeid ning teadmisi,” selgitas Leis.

Põhiosa Klementi tellitavast allhankest saabub ettevõtte juhi sõnul Hongkongi firmadest. Samas ei tule kogu allhange Leisi sõnul Aasiast. “Meie partnerite hulka kuuluvad ka näiteks Marat ja Qualtex,” lausus Leis.

“Baltika kasutab samuti välispartnerite abi, nagu iga teinegi suurem rõivakontsern. Baltika omab allhankepartnereid nii Eesti ettevõtete hulgas kui ka mujal, näiteks Hongkongis, Itaalias, Türgis, Venemaal ja Ukrainas,” ütles Montoni brändijuht Peeter Larin. “Allhankepartnerite kasutamine on täiesti tavaline ja normaalne, kui tooteportfellis on suurem valik tooteid, sest on äärmiselt vähe ettevõtteid, kes omaks kogu vajalikku tootmisbaasi, mis pole tavaliselt ka majanduslikult eriti mõttekas,” lisas ta. Välispartneritega on Baltika koostööd teinud juba 1990-ndate keskpaigast. “Allhankena teeme peamiselt tooteid, mille valmistamiseks meil endil tehnilised võimalused puuduvad – näites kudumid, triiksärgid, trikotaaĻ, nahktooted ja teksariided,” selgitas Larin.

Seda, kui palju on Klementil allhankepartnereid, ei osanud Toomas Leis täpselt öelda. “Olen praegu sõidus ning ei oska sellele täpselt vastata,” ütles ta eile.

Ka ei täpsustanud Leis, kui palju hoiab Klementi kokku selle pealt, et ta osa rõivaid isetootmise asemel allhanke korras näiteks Hongkongis laseb valmistada. “Ei taha vastata sellele küsimusele, sest see käib firma ärisaladuse alla. Me ei telliks allhanget, kui see poleks efektiivne,” lausus Leis. “Samas paneb välispartnerite kasutamine meile suuremad nõudmised logistika ja transpordi osas.”

Rõivaliidul puudub täpne statistika

Eesti rõiva- ja tekstiililiidu tegevjuhi (ERTL) Maie Vaderi sõnul pole liidul täpset ülevaadet selle kohta, kui paljud siinsed rõivatootjad oma toodangut välismaal valmistada lasevad. “Eraldi statistikat meil selle kohta pole, kuid olen kuulnud, et mõned firmad seda siiski teevad,” lausus Vader.

Tema sõnul näitab siinsete firmade allhanke sisseostmine eelkõige tööjõukulude kasvu. Allhanke tellimine madalama maksujõuga piirkondadest on aga Vaderi sõnul rõivatööstuses väga levinud teguviis.

“Näiteks praeguse Euroopa Liidu territooriumil tegutsevate rõivatööstuste toodangust valmistatakse 90 protsenti väljaspool Euroopat, sealhulgas kandidaatriikides ja Eestis,” märkis Vader.

Samas on Euroopa rõiva- ja tekstiililiit, mille liige on ka ERTL, teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku valmisrõivaste juures ära märkida, millistes riikides on rõivaste juures kasutatud materjalid valmistatud, mis informeeriks ka toodete lõpptarbijat. Raigo Neudorf