Baltikumi suurim mänguväljakute tootja: riik ei usalda meid

Eksportturgudel ilma tegeva Tiptiptap OÜ juhatuse liige Kadri Klaassen ütles interjvuus Kaubandus-tööstuskoja ajakirjale Teataja, et neile valmistab muret riigi usaldamatu suhtumine ettevõtetesse.

Kuidas teie ettevõte alguse sai?

Meie perefirma sai alguse 10 aastat tagasi, kui mina ja mu mees Rasmus Varunov ootasime oma esimest last. Mina töötasin sel ajal Eesti suurimas turvaettevõttes klienditeeninduse juhina ning olin juba mõnda aega huvi tundnud eraettevõtluse vastu. Lapseootuse ajal sisustasime oma koduaeda ning soovisime sinna ka mänguväljaku rajada. Kahjuks, ja meie õnneks, oli Eesti mänguväljakute turul sel ajal olukord selline, et kodumaine toodang oli väga kehva kvaliteediga ning välismaine liiga kallis. Nii nägimegi võimalust eraettevõtlusega alustamiseks. Valdkond on samuti huvitav ja südamelähedane. Rasmus on õppinud puidutöötlemist, meile tundus, et antud valdkonnas saame palju ära teha. Minu juristiharidus oli abiks firma loomisel ja erinevate ametitega asju ajades. Kui algselt toimetasin rohkem mina perefirmaga, siis üsna kiirelt kasvas töömaht nii suureks, et ka mees jättis oma senise töö ning pühendus mänguväljakutele.

Täna saame uhkusega öelda, et Tiptiptap OÜ on juba aastaid suurim mänguväljaku atraktsioonide tootja Baltikumis. Ja meie visioon on olla eelistatuim mänguväljakute tootja Euroopas!

Tootmine asub Harjumaal Jüris, kus meil on 3000 m2 tootmis- ja laopinda. Töötajaid on hetkel 42, nendest tootmises, paigalduses ja mänguväljakute hoolduses u 30 inimest. Müügiinimesi on meil 5, kellest 3 on Eesti turul ja 2 eksportturgudel.

Miks just selline tegevusala?

Ilmselt suurt rolli mängis juhuste kokkusattumus. Tootmisettevõtte kogemus meil puudus ning täna ilmselt ei julgekski niiviisi tundmatus kohas vette hüpata. Vajalikud teadmised sai omandatud töö käigus ning lisaks käisime koolitustel Soomes ja Saksamaal, kuna mänguväljakute tootmist reguleerivad konkreetsed nõuded, mis on kirjas standardites. Tiptiptapi tooted on valmistatud vastavalt Euroopa mänguväljakute ohutusstandardile EN 1176:2008 ja ainsana Baltikumi tootjatest sertifitseeritud TÜV SÜD Product Service, Saksamaa poolt.

Mis teile tänases ettevõtluskeskkonnas muret valmistab?

Suures plaanis ei ole tegelikult Eesti ettevõtluskeskkonnal viga. Tublid ja ettevõtlikud saavad alati hästi hakkama.
Muret valmistab ehk riigi usaldamatu suhtumine ettevõtetesse. Viimased valusad kogemused − 1000euroste arvete deklareerimine ja sõiduautode maksustamine. Loomulikult tõi see ka meile palju lisatööd, kulu ning ümberkorraldusi. Poliitikute võimuvaidlusi jälgides jääb kohati tunne nagu oleksid ettevõtted riigivaenlased. Selle asemel, et ettevõtluskeskkonda arendada ja parendada, luuakse juurde uusi riigiameteid ja suurendatakse ettevõtete koormust veelgi. Ootame väga riigi poolt avatumaid ja ettevõttesõbralikumaid läbirääkimisi planeeritavate muudatuste osas seadusandluses. Ettevõtetele tuleks jätta ka piisavalt aega ümberkorraldusi teha. Jõumeetoditel kiirelt tegutsemine võib valusa tagasilöögi anda. Kes kolib ettevõtte naaberriiki või paneb firma sootuks kinni ja sõidetakse ära kaugele. Tööjõupuudus on ilmselt lähiaastatel jälle valus teema.

Oleme e-riik, kus järjest enam info liigub asutuste vahel elektroonilisi kanaleid pidi, mis peaks justkui ettevõtetel tööd vähendama. Millegipärast on hetkel aga olukord vastupidine, aruandlust ja sellega seonduvat kirjatööd tuleb järjest juurde. Näiteks sõiduautode maksustamisel oleks ehk kõigile lihtsam olnud kehtestada konkreetne automaks. Samuti võiks statistikaamet juba täna vajalikud andmed nt maksuametist saada. Bürokraatia vähenemine oleks tõesti suureks abiks.

Miks on hea Eestis ettevõtja olla?

Kas olla ettevõtja või palgatöötaja on ilmselt kõige enam mõjutatud isiklikest ambitsioonidest. Mõlemal on oma head ja halvemad küljed. Kõik sõltub enda soovidest ja võimetest. Kes julgeb vastutust võtta ja riske kanda, sellele sobib ettevõtlus.

Eesti on muidu hea asukohaga, avatud ja innovatiivne riik. Siin on ettevõtlusega lihtsam alustada ja tegeleda, kui muudes Euroopa- ja maailmariikides. Kõik aga muutub ajas, vaatame mida head ettevõtjate jaoks toovad endaga kaasa kohe algavad valimised!

Kuidas alustasite ekspordiga?

See, et Tiptiptap eksportima hakkab, oli selge juba firma tegevuse algusaastatel. Kõik tundus lihtne ja loogiline − kui meie tooted on Eestis hinnatud, siis soovivad neid kindlasti ka ostjad väljaspool kodumaad, aga algus oli väga raske. Selleks, et eksportima hakata, oli vaja kõigepealt sertifitseerida kogu tootevalik. See osutus päris keeruliseks, aeganõudvaks ja kalliks. Esimene eksportturg oli Soome. Tänaseks on suurimad eksporditurud: Rootsi, Soome, Poola, Venemaa, Norra, Ungari, Inglismaa, Läti, Taani, Katar, Holland, Küpros, Leedu, Sloveenia, Horvaatia, Austria, Saksamaa, Taiwan. Oleme osalenud enda toodete väljapanekuga Euroopa suurimal mänguväljakute messil FSB Saksamaal Kölnis 2009., 2011., 2013. aastal ja planeerime minna ka selle aasta oktoobris. Firma käibest üle poole moodustab eksport.

Milliste probleemidega olete eksportimisel silmitsi seisnud?

Oleme tihti tunnetanud suhtumist „Eesti tootja – odav idabloki tegija“. Vanad ja tugevad Euroopa riigid ei tea, kus on Eesti, mis seal tehakse. Ja kui teavadki, siis arvavad, et Eesti tootja on üks idabloki tegija, kes ilmselt ei paku mingit kvaliteeti ja hind on ka imeodav. Pole probleemi, kui suudad kontakti luua näiteks potentsiaalse Aasia kliendiga. Tema on rõõmus, et kohtas head ja kvaliteetse tootega Euroopa tarnijat. Sootuks teine lugu on näiteks Saksamaaga ja Prantsusmaaga.

Milliseid samme võiksid Eesti tootjad ja riik koos astuda, et kvaliteetne ja väärt Eesti toode tõuseks au sisse ka nendes riikides?

Arusaadav, et vana Euroopa ongi konservatiivse mõtlemisega, toimib tugev oma turu „ringkaitse“ ja uuel, alles sissemurdval välisettevõtjal on vaja tugevat seljatagust ja autoriteetseid soovitajaid.
Ootame Eesti saatkondadelt ja EASilt reaalset ja personaalset abi, toetust ja tugevat seljatagust kontaktide leidmisel ja esmase suhte loomisel soovitud sihtturgudel. Euroopa Liidust välja eksportides on ka tohutu bürokraatia.

Mida soovitaksite teistele ettevõtjatele, kes kaaluvad eksportimist?

Eesti turg on väike, siin suuri eesmärke ei saavuta. Eksport on Eesti majanduse jaoks edasiviiv jõud. Kui on eksporditav toode või teenus, siis tasub kindlasti see suund võtta. Võtmeküsimus ongi, et mis on see toode? Kas tal on hinnaeelis, kvaliteedieelis või on tegemist innovatiivse lahendusega. Kui on olemas hea toode, siis tuleks valida eksportturg või turud, teha turu-uuringuid, osaleda messidel ja teha seda järjepidevalt, otsida kontakte interneti teel jne. Kõik kontaktid on olulised. Palju infot levib suust suhu, selles mõttes, et kui üks ei taha, räägib teisele ja tekivad uued kontaktid. Kindlasti tuleks leida just oma tootele sobiv turg. Kõik turud ei pruugigi olla sinu toote jaoks. Üldiselt peaks aga ette arvestama sellega, et ekspordiga tegelemisel tulemuste saavutamine on aeganõudev ja töömahukas protsess. Peab olema kannatust ja järjepidavust. Eri maades on erinevad töö- ja suhtlemiskultuurid, nende järgi peab kohanduma, ümber õppima, tihti ka tooteid ringi tegema.

Hea teada

Ettevõte tootevalikus on üle 350 toote: liumägesid, ronilaid, kiikesid, rollimänguvahendeid, kaalukiikesid, karusselle, vedrukiikesid, tasakaaluvahendeid, liivakaste, rularampe, skeitpargi elemente, tervisespordivahendeid, spordiinventari, pargimööblit. Ka ehitatakse erinevaid spordiväljakuid ja staadione.

Tiptiptap Oüd on tunnustatud 2008 aastal EASi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursil Ettevõtluse Auhind 2008 tiitliga Aasta Areneja 2008. Aastal 2010 olid nad sama konkursi kategoorias Parim Disainirakendaja 2010 kolme nominendi hulgas.