Selle aasta II ja III kvartalis tegi auditeerimis- ja ärinõustamisettevõte Grant Thornton Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete seas uuringu, et selgitada välja Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti mõju nende riikide äritegevusele.

"Alustuseks tuleb mainida, et Balti riikides küsitletud ettevõtete seas on kõige rohkem ärisidemeid Venemaa ja Ukrainaga Leedul ning kõige vähem Eestil. See selgitab ka asjaolu, miks Leedu ettevõtted on kahe suurriigi konfliktist enim mõjutatud," selgitas Grant Thornton Rimessi juhtiv partner Mati Nõmmiste.

30 protsenti leedukaist kinnitas II kvartalis uuringule vastates, et nad on märkimisväärselt idanaabritelt tellimusi kaotanud. Tellimuste vähenemise ja kadumisega on Nõmmiste sõnul selgitatav ka asjaolu, miks III kvartaliks oli Ukraina ja Venemaaga ärisidemeid omavaid Leedu ettevõtjaid kvartal varasemaga võrreldes ligi kümnendik vähem.

Läti ettevõtjaist kinnitas II kvartalis idasuunaliste tellimuste vähenemist kümnendik ning III kvartalis juba ligi 20 protsenti ettevõtjatest. Eestis uuringu küsimustele vastanuist mõjutas Ukrainast ja Venemaalt tulevate tellimuste vähenemine või kadumine kõige vähem. Mõju tunnetas vaid paar protsenti ettevõtetest.

"Samas ei saa öelda, et kriis Eestit ei mõjuta. Ikka mõjutab - majanduskeskkonna halvenemise kaudu. Majanduskasv on aeglasem ja kõigil jääb tulu saamata. Samuti on terve hulk valdkondi ning ettevõtteid, keda puudutab kriis veel otsesemalt – kehtivaid lepinguid ei pikendata, uusi hankeid ei lisandu. Lisaks tuleb arvestada lääneriikide poolt Venemaale ja Venemaalt läänele kehtestatud sanktsioonide mõjuga," märkis Nõmmiste.

"Nii on loogiline, et uuringus osalenud ettevõtjad uusi ärivõimalusi ja -tegevusi konflikti sattunud regioonis enam aktiivselt ei otsi ning sellesuunalise tegevuse on nii Eestis, Lätis kui Leedus täiesti peatanud 2-8 protsenti ettevõtjaist," lisas ta.