Kui vaadata diisli ja bensiini hindade langust, siis bensiini hind on langenud samas tempos nafta hindadega ehk umbes 30 protsenti ja diisli hind on langenud vaid 20 protsenti, ütles Vaht.

Tema sõnul on sellise dünaamika taga maailmaturu nõudluse sesoonne muutuus. Nimelt suvel on USA sõiduhooaja tõttu bensiini nõudlus märgatavalt kõrgem ja kuivõrd USA-s on enamasti levinud bensiinimootoriga autod ja USA moodustab maailma vedelkütuse tarbimisest 1/5, siis sealse nõudluse langus toob talveperioodil kaas langussurve bensiini hinnale.

Teine oluline faktor on see, et diislikütus kuulub kütteõli klassi ja seda kasutatakse nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas ka kütteks. Kuna talvel diislikütuse kütteks kasutamine kasvab, siis selle nõudlus ka kasvab ja selle tõttu on talviti diislikütuse hinnal kasvusurve.

Lisaks märkis Vaht, et talvel müüdavale diislikütusele tuleb lisada selle külmakindluse tagav komponent. Ainuüksi seetõttu on talvel diislikütuse hind 3 senti kõrgem kui suvel müüdava diislikütuse hind.

Üldjoontes ei ole oodata, et talvekuudel diislikütuse hind võiks langeda kiiremini kui diislikütuse oma, märkis Vaht.