„Vaatamata laenuportfelli tugevale kasvule jäi kasumlikkus püsima samale tasemele, sest vastavalt panga strateegiale keskendume juba mõnda aega madalama krediidiriskiga klientidele,“ sõnas Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar. „Seetõttu langetasime laenude intressimäärasid, mis omakorda on mõjutanud intressitulu. Teisalt on keskendumine madalama krediidiriskiga klientidele toonud kaasa väiksemad laenukahjumid.“

„Soome filiaali suurimat kasvu võib põhjendada üldise kohaliku majandusliku olukorra tuntava paranemisega – soomlased teatasid alles ligi 3% suurust kvartaalset kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,“ lausus Saar. „Soome on majanduslikult tugev riik, mis toibub hetkel viimaste aastate valusatest löökidest, milleks olid Nokia allakäik ning olulise majanduspartneri Venemaa rasked ajad. Põhjanaabrite heade tulemuste üle on mul loomulikult hea meel, sest nende edu veab reeglina endaga kaasa ka Eestit.“

Bigbanki kasum 2017. aasta esimese kvartalis oli 3,1 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga on puhaskasum vähenenud 0,1 miljoni euro võrra ehk -3,3%. Kontserni varade maht ulatus esimese kvartali lõpu seisuga 406,6 miljoni euroni, suurenedes kvartaliga 12,5 miljonit eurot ehk 3,2%.

Bigbanki laenuportfell on hajutatud – keskmine laenujääk ulatus 2396 euroni ja 40 suuremat laenunõuet kokku moodustasid esimese kvartali lõpu seisuga 6,4% laenuportfellist.

Esimese kvartali lõpuks oli kontsernil kokku 161 000 laenulepingut, neist Eestis 38 000, Lätis 69 000, Leedus 27 000, Soomes 12 000, Hispaanias 8 000 ning Rootsis 7 000. Nõuded klientidele jagunesid geograafiliselt järgnevalt: 24,7% Läti, 22,9% Leedu, 19,0% Soome, 16,6% Eesti, 8,5% Rootsi, 8,3% Hispaania.