Maailma rikkuselt teine inimene, kelle varandus ulatub ajakirja Forbes andmetel 90 miljardi dollarini, tahab maailmale midagi tagasi anda.

Microsofti asutaja on koos naisega asutanud Bill & Melinda Gates sihtasutuse, mis tegeleb maailmas vaesusevastase võitlusega.

Sestap ei maksa imestada, et Bill Gates on ülekantud tähenduses kanakasvataja, õigemini küll kanatõugude ristaja, et aretada võimalikult tõvedele vastupanev linnutõug. Siis saab kanad ja kuked maailma vaestele jagada, kes saavad kanu kasvatades munadega oma perede toitumust parandada ja ehk ka kanakasvatusega raha teenida. Aretustegevus ei toimu kusagil maakohas, vaid enesestmõistetavalt New Yorgis pilvelõhkujas.

Kuid toidumured ja rahateenimine pole ainsad vaeste probleemid. Miljarditel inimestel maailmas pole elementaarset WC-d. Et potist alla laskmiseks on magevesi või ka puhastatud vesi liiga väärtuslik ressurss, tuleb välja arendada tehnoloogia, mis võimaldab nanotehnoloogia abil ja ilma veeta vabaneda WCs suurematest ja väiksematest hädadest, ilma, et sealt jookseks midagi torustiku kaudu kanalisatsiooni. Viimast lihtsalt pole. Polegi vaja.

Nüüd on Bill Gates leidnud oma sihtasutusest rahastatud teadlaste abiga kemmergutehnoloogia, millega peaks saama säästa 233 miljardit dollarit. See tähendab sisuliselt WC uuesti leiutamist.

Gateside sihtasutus on kulutanud WC poti uuringuteks 200 miljonit dollarit, kirjutas Bloomberg.

Bill Gatesi arvates on peldikud tõsine äri, kus asju teisiti tehes on võimalik päästa pool miljonit inimelu ja säästa enam kui 200 miljardit dollarit. Sihtasutus on rahastanud WC-uuringuid seitse aastat. Tulemuseks on suurusjärgus 20 uut WC-poti disaini, mis hävitab ohtlikud patogeenid ja muudab tavaliselt kanalisatsiooni mineva puhtaks veeks ja väetiseks.

„Siin nähtavad tehnoloogiad on suurim kanalisatsioonialane areng viimase ligi 200 aasta jooksul,“ lausus 63-aastane Gates Pekingis taasleiutatud peldiku expo nimelisel näitusel.

Praegused veepuhastusjaamade ja kanalisatsioonisüsteemidega linnastunud kasvava rahvaarvuga maailmas on vaja koorma talumiseks kuluefektiivseid alternatiive. Mõnedes linnades läheb pool inimeste väljaheidetest puhastamata kujul loodusesse. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel toob WC-majandusse investeeritud iga dollar kaasa 5,5 dollarit majandusliku tulu.

Unicefi vee-, kanalisatsiooni- ja hügieeninõunik Guy Huttoni sõnul pole 2,3 miljardil inimesel isegi kõige elementaarsemat WC-kasutamise võimalust. Seetõttu probleemile lahenduse leidmine tooks kaasa suure turu võitmise ja majandusliku kasu, märkis ta.

„Innovatiivsed ettevõtted näevad selles kuldset võimalust teha midagi head,“ ütles Jaapani WC-tootja Lixili president Kinya Seto. „Me saame hüpata uude turvalisse 21. sajandi WC-ajastusse leides lahendused, mis viivad arenguhüppeni võrreldes tänapäevase infrastruktuuri ja veemajanduse funktsioneerimisega.“

Gatesi sihtasutus alustab avalikus kasutuses WC-dest, mis asuvad koolides ja korrusmajades. See aitab alandada kulusid, kuni jõuavad taskukohase lahenduseni ka individuaalelamute jaoks.

„Meie eesmärk on saavutada kulu viis senti päevas,“ ütles Gates. „Väljaheidete töötlemise saaduste väärtus ületab tegevuskulusid,“ märkis Gates. „Seetõttu otsime täiendavaid biomassi allikaid.“

Seetõttu vaadatakse ka loomakasvatuste poole.