Biodiislitehas viib toodangu välismaale
Praegu töötab tehas poole võimsusega, kuid aasta lõpuks plaanib ettevõte jõuda ka täismahus tootmiseni, mis on 100 000 tonni biokütust aastas. Praeguse seisuga on tehases toodetud peaaegu 7000 tonni loodussõbralikku diislit.
Rapsist valmistatav biodiisel kohaliku tarbijani siiski ei jõua. Biodiesel Paldiski juhatuse liikme Aigar Ojaotsa sõnul läheb praegu kogu tehase toodang ekspordiks, ennekõike Saksamaale ja Skandinaavia maadesse, kuid ka Leedusse.
“Eestis ei kasutata hetkel biodiislit peaaegu üldse. Välismaale müües saab ettevõte suurema tulu, hetkeolukorras ei ole meil teist võimalust,” ütles Ojaots. Eestis ei ole riiklikult paika pandud, kui palju peab transpordis kasutatavast diislist olema keskkonnasõbralikku biodiislit. Euroopa maades kõigub see protsent kahe ja seitsme vahel.
Praegu ei pea ettevõtted biodiislit müües riigile aktsiisi tasuma. Ometi ei ole see meede Eestis biodiisli populaarsust tõstnud. Majandusminister Juhan Parts ütles, et kohaliku turu biodiislivaenulikkuse taga on ennekõike kütusemüüjad, kellele biodiisli müümine tähendab suuri kulutusi.
Eestis võib biodiislit müüa kahel kujul. Üks variant on lisada tavalisele diislile viie protsendi ulatuses biodiislit. Sellisel kujul müüb biodiislit näiteks Favora tankla. Samuti võib müüa sajaprotsendilist biodiislit. Ojaotsa sõnul on viimase müümine aga tanklatele suur väljaminek. “Nende jaoks tuleb rajada eraldi mahutid, mis ei ole sugugi odav,” sõnas ta.
Siiski on ettevõttel plaanis tulevikus biodiisliga varustada ka Eesti turgu. “Meil on biodiislitootjaid küll, asi seisab pigem nõudluse taga. Eestis on biodiisli peale veel neli biodiisli tehast, aga kuna need ei paikne mere ääres ja toodet eksportida ei saa, siis hetkel need sisuliselt seisavad.”
Partsi sõnul on üks variant muuta biodiisel teatud protsendi ulatuses kohustuslikuks. “Aga see ei pruugi olla parim variant. See, et näiteks Saksamaal säärane süsteem töötab, ei tähenda, et see toimiks meie turusituatsioonis,” ütles Parts.
Kohustuslikuks muutmisel on Partsi sõnul aga omad miinused. “Mõneti meenutab biodiisli tavakütusega segamise kohustus omaaegseid BreÏnevi pakikesi.” Samuti võib ulatuslik biodiisli kasutuselevõtt kergitada toiduainete hindu.
Euroopa Liidul on plaanis viia keskkonnasõbraliku transpordikütuse osakaal 2020. aastaks kümne protsendini. Seetõttu peaksid Partsi sõnul ettevõtjad uute ahvatlevate turgude asemel uurima enam kohalikke võimalusi ja keskkonnasõbralike kütuste tootmist.
Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja töödeldud kasutatud toiduõlist. Seega on biodiisel võrreldes fossiilse diislikütusega loodusele märgatavalt kahjutum.
Biodiisli põlemisel eraldub vähem tahma, mille tõttu jääb ka mootor puhtamaks.
Esmakordsel kasutamisel võib see siduda endaga kütusepaaki ja küttesüsteemi ladestunud aineid, mistõttu võib see autol tekitada kütusefiltri ummistuse.
Pikema aja jooksul võib biodiisel kahjustada küttesüsteemi kummidetaile, mis võivad vajada väljavahetamist biodiislikindlate detailide vastu.
