BLOGI | Kogu tõde Eesti metsa varude ja raiemahtude kohta. Kas raiume liiga intensiivselt?

 (94)
2017. aastal raiuti Eestis 11 miljonit tihumeetrit metsa

Tänasel Keskkonnaagentuuri infopäeval toodi avalikult välja värksed andmed Eesti metsastatistika kohta. Selgus, et 2017. aastal oli raiemaht 11 miljonit tihumeetrit. Põnevat statistikat esitati palju. Näiteks selline number, et metsas seisab püsti 15-16 miljonit tihumeetrit surnud metsa.

Avalikkuseni on jõudnud erinevate inimeste ja organisatsioonide seisukohad, kui palju Eestis on viimasel ajal metsa raiutud. Mõne arvates on seda tehtud liiga usinalt, teiste arvates parasjagu. Kus peitub tõde, kas usaldada isiklikku muljet või numbreid?

Info jagamiseks korraldaski Keskkonnaagentuur ürituse.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna spetsialistid selgitavasid, millise metoodika järgi teostatakse statistilist metsainventuuri (Enn Pärt), millest kõnelevad värsked SMI tulemused (Allan Sims) ja milline on 2017. aasta metsa raiemahtudele tehtud eksperthinnang (Madis Raudsaar).

Loe lühikokkuvõtet blogist.

Kas Eestis raiutakse liialt metsi?
jusss: Eesti on metsa raiunud ette juba 10 aastase mahu piires !
did_229596: https://www.maaamet.ee/et/uudised/eesti-geoportaalis-kattesaadavad-kihid-taimkatte-korguse-muutustega
Mati Sepp: Inimmälu on lühike "2016. aastal 10,7 miljonit tihumeetrit, siis 2017. aastal 11 miljonit tihumeetrit." Kuid see taasihoidlik tõus tuli rasketest ilmastiku oludest, kui ilm oleks olnud soodne raiumisele oleks nr kordades teised ja suuremad. Eks see kaotus tehakse tasa 2018 aastal, mis jäi 2017 aastal raiumatta.
Jahilo võtab kokku: 2016. aastal 10,7 miljonit tihumeetrit, siis 2017. aastal 11 miljonit tihumeetrit.
Erinevatel andmetel 2017. aastal raiehinnang 11 miljonit tihumeerit. Raiehinnang jääb viimasel 9 aastal kindlalt SMI veaprotsendi sisse. SMI ja raiehinnang täiendavad ja kontrollivad teineteist.
Jutt metoodikast, et kuidas mõõdistamine on käinud.
Kuidas lood eelmisel aastal? Madis Raudsaar räägib. Tema on andmehaldusosakonna peaspetsialist.
Kui palju siis on? Me oleme kliimavöötmes, kus metsad kasvavad ka siis kui inimene ei sekku. Metsad ei saa otsa. Metsapindalad suurenevad, sest põllumajandus väheneb.
Surnud puitu (ka lamapuit sees). Kuusikutes on, nad on hellemad kahjustuste osas. Kask teisel kohal.
Surnud seisev puit. Kõige enam küpsetes metsades hektari kohta. Umbes 2,2 miljonit tihumeetrit sureb aastas. Keskmiselt püsivad surnud puud püsti 7 aastat. Selle tulemusel 15-16 miljonit on püsti seisvat surnud puiti metsas.
Puistute tagavara. Range kaitse all okaspuud domineerivad, 62%
Puistute pindala. Range kaitsega aladel kõige enam männikuid. Puu on lihtsalt nii tolerantne, et võib kasvada igal pool. Mänd satub kõige rohkematele aladele.
Rangelt kaitstavad. Küpsete metsade osakaal 41%. Kokku pindala 124 000 hektarit. Aastal 1983 öeldi, et küpsete metsade pindala oli 120 000 hektarit umbes. Kõik metsad. See on enam vähem sama, mis 80ndatel kõikides metsades kokku.
Uuendusraie on enim levinud, väiksemas mahus hooldusraidumised. SMI-s antakse raiehinnang aasta varasema kohta. 2016. aastal raiemaht 10,74 miljonit tihimeetrit, sh 0,73 miljonit surnud puude raie. RMK raiemaht 4,26 miljonit tihumeetrit, teistel 6,48 miljonit tihumeetrit.
Kuidas on võimalik, et ühtlane juurdekasv ja siis tõuseb. Meil oli 90ndatel põllumajanduslik tegevus vähenes ja põllud hakkasid metsastuma. 2000ndate teisel poolel toetused, raadama hakati. Metsamaa pindala vähenes. See on püsinud ühtlane. Kui hakkas tõusma, siis kasvas ka juurdekasv. Mille arvel tõuseb metsamaa pindala? Valdav osa tõusust on looduslike rohumaade arvelt.
Tagavara juurdekasv. Kogujuurdekasv on majandatavetes metsades 14 miljonit tihumeetrit. Umbes 1,8 miljonit tihimeetrit sureb aastas. Protsess ei ole ühtlane. Lainetena. Võib sattuda periood, kus suremust ei olnud praktiliselt, teine kord jälle väga palju.
Keskmine vanus 70% küpsusvanusest. Põhjused erinevad, miks muutub. Majandatavad metsad võetakse kaitse alla, just vanemad metsad. See ise alles, aga ei kuulu majandatavate alla. Seetõttu keskmine vanus langeb. Meie metsade keskmine vanus on ligilähedane raievanusele. Ei saa vanust suuremaks viia, kui me just ei taha loobuda puude kasutamist Eestis.
Mis teeb metsade majandamise keeruliseks on metsade vanuseline jagunemine. Männikutel 61-80 aastat. Küpsus algab 90 aastast. Männikutel ja kaasikutel on tulnud 60-70 aastatel uuendatud põllumaade arvelt. Metsamaa osakaal tõusis siis. Väga palju on puistuid sealt ajast. Kuusel ühtlasem ja teistel ka.
Tagavara. Kogu tagavara 413 miljonit tihumeetrit. Esikohal mänd. Okaspuud moodustavad üle poole tagavarast. Tagavara on tõusnud nii RMK-l kui erametsadel.
Teiste haldajate poolt. Okaspuu langenud, lehtpuu osakaal tõusnud. Halllepp on põhiline. Eramets on põllupeale tehtud ja seetõttu on suurem selle osakaal.
Kui vaatame puistute pindala, siis mänd on teisel kohal, esimesel kask 31%. Männikuid on rohkem võetud range kaitse alla. Kui võrdlevalt vaadata, et mis on tagavarad ja pindalad. 2005. aastaga võrrelda. RMK puistutes on männikute ja kuusikute pindalad tõusnud, kaasikute pindala langenud. RMK metsades on okaspuu osakaal tõusnud.
Majandatavast metsast. Küpse metsade osakaal on 25%. RMK-l on see 23,9 ja teistel 25,9. Peamine erinevus, et RMK-l on võetud palju range kaitse alla. Valmivad metsad, mis saavad 10 aasta jooksul küpseks 12%.
Metsakaitse. On osa, mille peamine eesmärk on metsamajandamine, 74%. Üks osa kaitsefunktsioon tee või vee ääres näiteks. Selles metsas on piirangutega tegevused - 13%. Veel üks osa on eesmärk kaitsta metsa ennast. Haruldased kooslused, liigiline mitmekesisus, 13,1%. Tõusnud viimasel ajal kogu aeg. Valdav osa rangelt kaitstavad on RMK metsad. RMK-l 25,3 range kaitse all.
Puistud ei ole puhtad. Männikus, kuusikutes ja kaasikutes on ka muid. Kuusikutes kuuske 66,7%, kaasikutes kaske 58% lähedal. Enam esinevad kaaspuulikud männikutes kuusk, kuusikutel kask, kaasikul kuusk, haavikul kuusk ja teistel kask.
Tagavaras männi osakaal suurem, 36%, kuuse osakaal 20%, kasel 25%. 55,6% moodustavad okaspuud. 486 miljonit tihimeetrit on tagavara.
Okaspuud moodustavad umbes poole metsast. Eestis kasvab üldse 4 okaspuud, ülejäänud lehtpuud. Jugapuu ja kadakad on põõsad ja metsamaterjali sealt ei saa.
Mis puitu on? Enamus mänd 31%, kask 29%, kuusk 19%.
RMK kasutuses olevates metsades 28% küpsed metsad, teistes metsades 26%. Keskealisi on kõige enim, sest ka vanus. Ligi veerandit võiks raiuda kohe siis. Metsanduses pikk perspektiiv, et jaguks. Ei võta täna kohe maha ja järgmised 20 aastat vaatame niisama.
Miks metsamaa? Metsa arenguklassid. Kui teeme raie, siis mingil ajal lageala, siis hakkab tekkima uus metsapõlvkond, aga see ei ole piisavalt suur, et oleks uuenenud. See on "metsata metsamaa". Kui on piisavalt suured, et saaks uuenenuks lugeda, siis see kuulub puistute alla. Metsakorraldajad soovivad, et lagedad alad saaks uueks.
Kuidas kõlvikud jagunevad omandivormide järgi. RMK 1,4 miljonit, muud riigimaad 500 miljonit. Suur osa on jaotatud eraomanike vahel. Metsamaast rääkides 47% RMK hallata, muu riigi maa 4%, kogu riigi metsamaa siis 51%.
Kui mõõdame, siis pannakse kirja, milline on maakategooria kuhu on satutud. Kui suur siis on metsamaa protsent. Eesti maismaa pindala 45 339 km2, siis on metsamaad 51,4%. Kui suurjärved välja jätta, siis 53,6%. Jutt käib metsamaast, mitte metsast.
Ja nüüd astub ette Allan Sims, metsaosakonna juhtivspetsialist. Hinnangutel on veapiirid. Ei ole absoluutarvud vaid hinnangud. Metsapindala 1% täpsusega ja tagavada kuni 5% täpsusega.
SMId tehakse suures osas riikides. Rootsi, Norra, Soome olid pioneerid. Olulised metsariigid ja andmeid oli vaja. Lähiriikides siiani samamoodi.
Metsanduse mõistes on puu alates 1,3 meetrist, edasi on puutaim. Loetletakse ka kändusid.
Ka sina võid märgata, et sinu hoovi tuleb mõõtja. Ega sellest ette ei teatata. Oled siis juhusliku trakti valikusse sattunud.
kui metsas töö tehtud, siis läheb asi väga tänapäevaseks. Sisestatakse arvutisse ja programmide abil saadakse tulemused.
Ühe trakti mõõtmiseks kulub üks päev keskmiselt. Olgu ta keset sood või väikesaarel, tuleb ikka kohale minna.
Välitööde tegija elu on ränduri elu. Sõidab ringi, mõõdistab ja elab turismitaludes ja hotellides.
Uuringu käigus saadakse infot ka haritava maa infot, samuti soode, siseveekogune ja muu sellise kohta.
Jutt läheb edasi päris spetsiifiliseks. Metsakorraldajatele teada, tavalisele inimesele ei ütle see palju. Peamiselt käib jutt proovitükkidest ja sellest, kuidas seal proovide tegmine käib.
Mõõtmised teostatakse traktidel, mõõtmisaladelt. Neid on Eestis kokku umbes 4000. Mida enam punkte, seda täpsemad tulemused. Aastas mõõdetakse umbes 360 trakti. Traktide vaheline kaugus umbes 11 kilomeetrit.
Rootsi kasutab sama mõõtmise meetodit. See võetigi neilt üle. Mida teada saab? Eesti metsavarudest, raiemahust, liikidest, kahjustustest, kasvukohatüüpidest, surnud metsast, pindalast ja tagavarast jne. Saab juba näidata trende.
Edasi annab sõnad spetsialistidele. Mis meetod on SMI. Sellest räägib Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist.
Teine meetod võeti kasutusele. SMI - metsa statistiline inventeerimine. Ka siin omad miinused. Andmed kuni 2 aastat vanad, aga eilset seisu ei anna. Oleme teel kolmanda meetodi poole. Kaugseire. Ülevalt kosmosest, lennukitelt. Lidaritega mõõdame. Paari aasta pärast võiks meil olla olulist infot metsa kohta just sel moel.
Rohtsalu: Kas on vähe või palju metsa? Oleneb, mis aspektist keegi võtab. Kuidas saada infot metsa kohta? Tuleb metsa minna ja iga puu ära mõõta. Meil on igal juhul üle miljardi puu ja raske on mõõta. Kuidas saada infot? Kolm meetodit. Metsakorraldus, et metsa takseerimine. Sellel on mõned miinused. Üks see, et 30% metsa kohta ei ole andmeid. Need andmed on kuni 10 aastat vanad.
Jaak Rohtsalu, Keskkonnaagentuuri asedirektor võtab sõna.
Valdo Jahilo, kes on Keskkonnagentuuri kommunikatsioonijuht. Ta ütleb, et ühed usuvad, teistel on faktid. Täna räägitakse faktidest.
Kohal on poliitikud, ametnikud ja ka ettevõtjad.
Tere tulemast. Täna tutvustatakse Keskkonnaagentuuris seda, mis meie metsades toimub. Kui palju raiutakse ning kui palju veel raiuda on (naljaga pooleks).
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare