BLOGI | Raivo Aeg rahapesu tõkestamise arutelust riigikogus: sõnasõda, kes suudab oma riiki rohkem sõimata

 (188)
BLOGI | Raivo Aeg rahapesu tõkestamise arutelust riigikogus: sõnasõda, kes suudab oma riiki rohkem sõimata
Foto: Priit Simson

Riigikogu tänasel istungil toimus õiguskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Rahapesu tõkestamise probleem". Isamaaliitu kuuluv Raivo Aeg iseloomustas küsimuse arutelu tabavalt: sõnasõda, kes suudab oma riiki rohkem sõimata.

Vaidlused läksid väga sisepoliitiliseks ning vastastikuseks süüdistamiseks. Lisaks põimiti arutellu palju rahapesuga mitte seotud küsimusi. Näiteks Swedbanki Rumeenia võlakirjade pakkumine ning Gildi Aserbaidžaani afäär. Nagu märki üks kommentaator: „Oli mitmed riigikogu liikmed viidud kurssi ühe tsiviilvaidluse üksikasjadega ja küsivad väga konkreetseid küsimusi. Rahapesust ei ole istungi teises pooles enam juttu olnud.“

Keskerakonda kuuluv riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tõi oma ettekandes välja, et rahapesuskandaalil on kolm omavahel seotud. Esimene aspekt on muidugi finantsiline. Riigikogu õiguskomisjonil pole tema sõnul dokumente, mis fikseerivad 200 miljardi euro kahtlast liikumist, aga õiguskomisjon saab kaasata sõltumatuid spetsialiste, kes nendele dokumentidele pädeva hinnangu annavad. Teine, esimesega seotud aspekt on juriidiline. „Kui meie riiklik teovõimetus tuleneb seaduste puudulikkusest või vildakusest, siis peame siin algatama kvaliteetsema seadusandluse,“ märkis Karilaid.

Juriidilise aspekti alla käivad tema sõnul ka käimasolevad uurimismenetlused, mille kohta õiguskomisjonil detailset informatsiooni ei ole, aga mille eesmärgiks on tõe väljaselgitamine ning süüdlaste vastutusele võtmine. Ja kolmas aspekt on poliitiline. Karilaid räägib poliitilisest vastutusest. „Enam ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et Eesti Vabariigi pinnal lasti segamatult toimida pöörastel pangaskeemidel. Keegi sai ju selle eest palka, et kahtlased rahavood peatada, kaasates ka rahvusvahelisi instantse, kui endal jõudu väheks jääb. Too keegi jättis oma palgatöö tegemata. lubades Eesti Vabariiki muuta hämaraks pangatransiitriigiks, probleemivabaks finantsparadiisiks. Poliitiline on ka tõsiasi, et iga kahtlane raha, mis riigist läbi liigub, kujutab endast rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekuohtu. See on meie kõigi suurem kahju. Ja see ei ole mitte finantsprobleem ega juriidiline probleem, see on selgelt poliitiline julgeolekuline probleem,“ ütles Karilaid.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik märkis, et rahapesu on rahvusvaheline nähtus, kuid seda hallatakse põhiliselt rahvuslikul tasandil. Vastutus reeglite kehtestamise ja elluviimise eest on Raiki sõnul eelkõige riiklikul tasandil ja hõlmab erinevaid haldusalasid ja institutsioone. Kuid oluline on rahvusvaheline koostöö. Seoses Danske panga juhtumiga on tema sõnul saanud kõrgendatud tähelepanu Euroopa Liidu ebaõnnestumine rahapesuvastases võitluses. „Puudusi on nii mängureeglites, institutsionaalsetes struktuurides kui ka liikmesriikide vahelises andmevahetuses ja koostöös,“ märkis ta.

Kuidas täpselt tõhustada Euroopa Liidu rahapesuvastast tegevust tulevikus on küsimus, mis langeb juba Raiki pädevusest välja, aga ta rõhutas, et lisaks siseriiklikele meetmetele tuleb Eestil siin tegutseda aktiivselt läbi Euroopa Liidu, selleks et muuta rahvusvaheline rahapesu tulevikus raskemini teostatavaks.
Raik rõhutas küsimustele vastates, et Eestis keskendume arutelul sellele, mida on vaja teha Eestis ja mis on tagajärjed Eestile, aga me peame nägema seda laiemat pilti. „Ja minu mulje rahvusvahelise ajakirjanduse põhjal on küll see, et siin on nagu rahvusvaheline tähelepanu suunatud mitte Eestile, vaid ikkagi Danske pangale, Taanile ja ka täiesti rahvusvahelisele nähtusele, mida rahapesu endast kujutab,“ lausus ta.

Arutelul tegid ettekande Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kes keskendus inspektsiooni praktikale rahvusvahelise rahapesu asjades; ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes avas õiguskorra küsimusi finantsjärelevalve valdkonnas.

Riiklikult oluline probleem: rahapesu tõkestamine
Jäänus: "Keskerakonda kuuluv riigikogu õiguskomisjoni esimees jäänus Karilaid tõi oma ettekandes välja,..."
Arutelu lõppes.
siil udus: Randperele ütlemine maakeeli lahti seletult oleks, et "mis te meid süüdistate, ise teete ka". M.O.T.T
Randpere: Kallis Keskerakond: kellest küll on praeguseks siia saali jäänud ainult üks esindaja- pange oma ühistupank kinni ja siis ales hakake rääkima rahapesu tõkestamisest
Randpere: tänase dispuudi esimeseks osa pealkirjaks võiks panna: kits kärneriks.  Eestis on üks erakond, kelle liikmed on rahapesu süüdistusega kohtu all. See on Keskerakond.
Valdo Randpere: 200 miljardit tuleb taanlaste tehtud uuringust, mis võtab kokku kõik mitteresidentide maksed. Kui suur soa neist olid seaduslikud ja kui suur kuritegelikud, pole meil aimugi. Ka Venemaal ausaid ärimehi, kes ei julge oma raha Venemaal hoida. 
siil udus: Arto Aas... Ja tulebki süüdi mõista, muidu sellised asjad jäävadki korduma.
Arto Aas: neljast ettekandeks kolm olid sisukad. va Jaanus Karilaid, kelle jaoks see on poliitiline shõu, tall pole muud soovi kui kedagi süüdi mõista.
Jüri Adams: Danske rahapessuskandaal on lihtsakoeline ning ei saa tõenäoliselt korduma. Aga rahapesu mis toimub praegu, õõnestab iga eestlase usaldust oma riigi vastu. 
siil udus: "Jürgen Ligi: Venemaa ei saatnud kirju mitte rahandusministrile ega finantsinspektsioonile, vaid politseile ja prokuratuurile. Ja see oli alati vaid ühepoolne: Venemaa tahtis midagi saada, aga vastu ei antud midagi." Et siis meile anti Venemaa poolelt teada, et kuritegelik raha liigub Eestisse, aga sm Ligi tahtis enne midagi vastu saada, muidu me ei võta midagi ette. Las aga liigub. MIda vastu saada? Mine, mees panka ja vaata ja oleks kõik selge olnud.
Talvik: Peame küsima Danskelt vähemalt sama suure kompensatsiooni nagu nad Taani riigile maksid.
Talvik: ei saa aru finantsinspektsioonist, kes üheks kohas vibutab näppu, aga teises kohas karistas karmilt. Versobanki puhul pandi kinni oma äriplaani juba muutnud pank, aga Danske puhul ei saadud justkui midagi teha. 
Talvik: Kogu rahapesu jamade eest hakkavad nüüd kõige rohkem taluma just tavalised kodanikud. Juba täna pead sa täitma pangas palju dokumente tõestamaks, et sa ei ole kurjategija.
Artur Talvik: õhku jäävad tõsised vasturääkivused. Rahandusminister tunnistas, et nad teadis mis toimub ja nad kirjutasid mõned kirjad Taani. Minister ei teatanud teisele ministrile,  t tema alluvuses olev rahapesubüroo võiks asjaga tegeleda. teati,et kehvad lood toimuvad, aga midagi ette ei võetud, on palju toimunud.
Loone: Selliseid riike maailmas on olemas, kes arvavad, et pole vahet, kust raha tuleb, peaasi, et meie kasu saame. Mina küll ei taha, et Eesti oleks selline riik
Oudekki Loone: rahapesu taga on lõpuks alati teod, mis on ohtlikud inimesele. Sellepärast on kõigi riikide huvi tõmmata rahapesule piir. Selleprärast on meil kõigi riikidega maailmas ühine huvi. Meil võivad Venemaaga olla erinevad huvid, aga me peame leidma võimalused siin koostööd teha.
Aeg: kuritegu liigub alati ees ja riik tuleb oma regulatsioonide ja seadusandlusega järele. Kui see nii ei oleks, oleks tegemist totalitaarsesüstemiga.
Raivo Aeg: arutelu meenutab sõnasõda, kes suudab oma riiki rohkem sõimata
Kübarsepp: õiguskomisjoni ees on tulnud välja mitmeid probleeme, aga me ei ole suutnud neid isegi kaardistada.
Brauder: tore näha, kuidas opositsioon (Kübarsepp) paneb Karilaiu paika
Külliki Kübarsepp: õiguskomisjon oli ühte meelt, et rahapesu küsimust peaks siin saalis arutama, kuid selliseid otsused ja järeldusi, mis Karilaid siin esitas, seda ei ole olnud. Õiguskomisjoni käsitletakse siin kui käpiknukke ja  ma ei ole sellega nõus. 
Ligi. Danske filiaalile andis tegevusloa Danske finantsjärelevalve. 
Ligi: jään enda juurde: finantsjärelevalve toimis hästi, kuritegevusjärelevalve nii hästi ei toiminud.
Martin Helme: oleme finantsjärelevalves läbikukkunud riik. Selline tegevusetus ja hoodluskohituse hülgamine ei saanud juhtuda muidu, kui siin on olnud ka korruptsioon.
Helme: see,et FI ei saanud midagi teha. Lihtne küsimus. Danske pank on filiaal, aga tegevusla annab välja Eesti järelevalve. Miks ei mindud Danskesse varem sisse?
Vastutajaid on terve maastik täis. Neid inimesi, kes oleksid pidanud tegutsema on kümne kaupa. Aga seda ei tehtud. siin on kaks võimalust: meie kogu õiguskaitse, julgeoleku ja finantsjärelevalve struktuurid on korrumpeerunud, kinni makstud. Teine võimalus, et inimesed kardavad.
Martin Helme: Mitte midagi ei võetud ette 10 aastat. Kõik magasid rahapesu toimumise ajal oma postil ja nüüd näitavad üksteise peale näpuga!
Karilaid: tundub, et keegi Reformierakonnas kirjutab valmis jutupunktid. Kriis Reformierakonna maailmavaates on tõsine. Poliitiline võtlus ei oleks läinud selliseks, kui toonane rahandusminister oleks öelnud: jah, meil ei piisanud jõudu, jah teeme parandused. 
Jaanus Karilaid: tunne nagu oleks Eesti NSV vaimu sattunud. Meie ei taha näidata näpuga ametnike peale. Ausat mängu Reformierakonna võimu ajal ei ole tehtud. Faktid näitavad, et 2010. 2011, 2012 kahtlase raha hulk oli suur. Nüüd püütakse eputada sellega, et 2014. midagi tehti. Miks nii hilja?
Riigikogu pikendab küsimuse arutelu mitte kauem kui kella 14.00-ni.
Ligi: Kui räägime riiklikult tähtsast arutelust, sisi peaksime rääkima süstemist ja regulatsioonidest, mitte üksikutest süüdlastest.
Jürgen Ligi: oleksime pidanud siin tegelema sellega, mida Eesti on hästi teinud ja mida me saaksime veel paremini teha. Danske eksitas finantsinspektsiooni enne 2014. aastat. Me ei saanud täna teada mitte ühtegi regulatsiooni, mida õiguskomisjon on välja töötanud.
Jürgen Ligi: Venemaa ei saatnud kirju mitte rahandusministrile ega finantsinspektsioonile, vaid politseile ja prokuratuurile. Ja see oli alati vaid ühepoolne: Venemaa tahtis midagi saada, aga vastu ei antud midagi. Aga Karilaid ja Keskerakond on alati valmis Venemaa eest seisma.
Mägi Rohtmets ütles,et ta ei tea, kui palju DAsnke rahapesust peaks Eeti enda riigikassasse saama. Aga ta  väga loodab, et me sealt peaksime midagi saama.
Mägi-Rohtmets: meie riigi mainele ei tule DAnske rahapesu kasuks, aga meie riigi mainele ei mõju hästi ka see, et sedavõrd palju investoreid peavad kaitsma end kohtus.
Maria Mägi- Rohtmets on Rumeenias raha kaotanud investorite esindaja.
Dandske arutelusse põimitakse pidevalt teisi käimasolevaid küsimusi: Swedbank Rumeenia  võlakirjaemissiooni ning Gildi Aserbaidžaani investeeringuid. 
Brauder: juhtumisi tuli Maria Mägi just sellelt samalt kohtuistungilt, mille kohta talt küsimusi küsitakse ja millel pole mingit pistmist rahvusvahelise rahapesu aruteluga. Tore spektaakel kohtupidamisest riigikogus. mitmed riigikogu liikmed on lollitatud osalema
Brauder: mitmed riigikogu liikmed on viidud kurssi ühe tsiviilvaidluse üksikasjadega ja küsivad väga konkreetseid küsimusi. Rahapesust ei ole istungi teises pooles enam juttu olnud
siil udus: Siiani meenutab see istung pehmete patjadega teineteise klobimist. Miks ei räägita asjast? Konkreetsetest ametikohtadest, konkreetsete inimesteni välja? Kes peavad andma nõusoleku, et selline hulk raha pidevalt liiguks ja seda ei takistaks. Mingi hüve eest, sest ma eeldan, et pankade nii kõrgetel kohtadel lolle ei istu. Seega...kus on vastused?
Mägi-Rohtmets: me poleks finantsinspektsioonist üldse midagi eriti teada saanud, kui poleks Danske rahapesu juhtumit. Finantsjärelevalve ütleb,et finantsjärelevalvet ei ole õigust nõuda.  Ma pole sellega nõus. Kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et minu pädevusvaldkonnas on midagi valesti, siis on kohustus järelevalvemenetlust algatada. 
Oudekki Loone: kuidas võiks meie järelevalve organisatsioonide tööd muuta efektiivsemaks?
Mägi-Rohtmets: konfidentsiaalsus on eelkõige subjektide klientideja investorite saladuse hoidmiseks. Ma pole nõus et kõik FI järelevalve toimingud peaks olema konfidentsiaalsed.
PegausVs: Kõigepealt küsige kust raha tuleb, milleks te seda kulutate ja palju te rahvast aitate? Siin selgelt ei lepita kokkuleppeid tuleviku osas. Kaugel sellest. Juba näen pees Eestit tulevikus kuhu mina vastu astuda ei sooviks. Sõna raharinglus kahjuks kuskilt katkeb. Tänan
Brauder: Mägi ütleb, et Finantsinspektsioon oleks pidanud valvama, kuidas meie investorite raha investeeritakse ebausaldusväärsetele finantsturgudele nagu Aserbaidžaan. Et riik peaks olema hoolsam??!!
Finantskuritegu pole ainult riigi küsimus, see algab pankade seest. Selle järgi võib hinnata pankade usaldusväärsust, nende läbipaistvust. 
Pole olukorda, mis meie enda riigi sees võiks anda mitte sekkuda meie riigis toimepandavatesse kuritegudesse.
nägime kaks nädalat vaeva, e t meie Eesti kodanik Inglismaal sai endale sobiva tehingu tehtud. Tehingu teine osapool ütles alguses, et te olete Eestist, me ei saa teiega tehingut teha, te olete rahapesumaa. 
Ei ole õige ütelda, et Danske ei mõjuta Eesti mainet.
Mägi-Rohtmets: Igal halvas asjas on ka midagi head. See kahetsusväärne juhtum on pannud poliitikuid finantsuru inimesi mõtlema finantsturu usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.
Kõnepuldis on advokaat Maria-Mägi-Rohtmets
Peeter Ernits Keskerakonnast tõi riigikogu saali ka Danskega mitteseotud küsimused, mis puudutab Rumeenia inesvteringuid. Gildi ja Swedbanki. Kilvar Kessler tõdes,et kõik mis puudutab finantsjärelevalve subjekti, nendele küsimustele  ei saa ta konfidentsiaalsusnõuete tõttu konkreetselt vastata
Brauder: nüüd esineb Hans Luige advokaat Maria Mägi. Algab teine vaatus, mis püüab riigikogus lahendada ühte kohtuasja muust ooperist
Brauder: hakkab teine vaatus. Peeter Ernits küloeb maha küsimuse selle kohta, kas FI on Hans Luige ja Swedbanki vahelises vaidluses hakanud midagi uurima. Kessler vastab, et järgmine esineja ongi Hans Luige esindaja ja saab ise kommenteerida.
Brauder: Arno Sild EKREst kutsub üles kutsuma Advokatuuri appi Eesti pankade ja riigi huve rahvusvaheliselt kaitsma. Karilaid pole sõnumiühtsust suutnud liitlastega koordineerida.
Kessler: jah, me põrkume mitmete huvidega, aga lähtume alati ainult seadusest.
Ligi: finantsinspektsioon on viha all. Ja üheks põhjuseks on munitsipaalpangale litsentsi mitte andmine. MIks on siin advokaat,  kes on teid üritanud kiskuda tsiviilvaidlusesse?
Kessler: finantsinspektsioon lähtub ainult seadusest. Ei poliitilised ega rahvuslikud huvid meid ei mõjuta
Brauder: hahaa! Randperelt hea susakas: Keskerakond ründab Finantsinspektsiooni, sest see ei andnud Tallinna Ühistupangale tegevusluba
Danske filiaali puhul 2014. hindasime kuidas riskikontroll Danskes töötab. Toona vaidles Danske finantsinspektsiooni järeldustele vastu.
Rahapesu eelduseks on eelkuritegu. Rahapesu on justkui ka see, kui jalgratta varastanu ostab selle eest saadud rahaga toidukraami. Kui teeb seda kaardiga, siis peaks pank seda jälgima.
Brauder:: see tuli mulle igatahes üllatusena: Kessler: Eesti oli esimene liik euroalal, kus finantsinspektsiooni taotluses Euroopa Keskpank võttis pangalt tegevusloa.
Finantsjärelevalve ei ole kohus. 
Kessler: Eesti oli esimene liik euroalal, kus finantsinspektsiooni taotluses Euroopa Keskpank võttis pangalt tegevusloa. 
Ettekande teeb finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
Raik: Taani võib üritada oma rolli pisendada, aga Rahvusvahelise üldsuse tähelepanu on küll rohkem suunatud Taanile kui Eestile.  On ohtlik, kui seda kasutatakse siseriikliku poliitilise võitlusena.
Urmas Kruuse: kuidas hindate rahvusvahelist koostööd Danske pangaga seoses? Jääb mulje, et Eesti püüab end teha maksimaalseks süüdlaseks läbi politiilise võitluse ja Taani enda osa vähendab?
Raik: Ma ei taha öelda, et kõik vene raha pesemine on seotud sealsete julgeolekuorganisatsioonidega.
Rai: olen välispoliitika ekspert ja seetõttu ei saa öelda, mis Eestis jäi sel konkreetsel juhul tegemata. Venemaal ei ole õigusriiki nagu meie oleme sellega harjunud. Kui tahame jälile saada Venemaa kuritegeliku raha kohta, siis kuidas seda koostööd teha. Millist infot oleme ise valmis andma ja millist vastu saame?
Anneli Ott: Eesti pool ei reageerinud Venemaa peaprokuröri palvetele. Mis Eestis jä tegemata?
"Minul ei ole infot, et Eestis oleks ühtegi poliitikut ära ostetud. Loodan,et seda ka ei teki," lausus Raik vastuseks Jaak Madisoni küsimusele, kas Venemaa raha on kasutatud väljapressimiseks. 
Tänu Danske Panga juhtumile on Eesti sattunud kasti, kuhu me arvasime,et me ei kuulu, koos Läti ja Küprosega. Eesti peab enne oma siseriiklikud porbleemid lahendama, kui hakata juhtima üleeuroopaliselt. Osalemine ELi tegevuses on väga vajalik. 
Brauder: istung on ettevalmistamata, jahutakse ei tea mille üle.
Raik: peame nägema laiemat pilti. Minu mulje on, et siin on rahvusvaheline tähelepanu suunatud mitte eriliselt Eestile, vaid Danske pangale, Taanil ja rahapesuga. Ma poleks ülealu mures, et Eesti oleks eriliselt kahjustada saanud võrreldes teste riikidega. 
Raivo Põldaru: millised võivad olla praktikad, mida Eesti kaotas või hakkab kaotama lähiajal seoses sellega, et meil oli see rahapesuks vajalik kauss?
Vastutus rahapesu reeglite kehtestamise eest on riiklikul tasandil. Seoses Danske panga juhtumiga on saanud kõrgeandatud tähelepanu ELi ebaõnnestunud võitlus rahapesuga. 
Suurriikide vahelise võitluse foon on uus kontekst rahapesule kui rahvusvahelisele nähtusele. Rahapesu muutub tõsisemaks julgeolekuprobleemiks.
Venemaa vastasseks nr.1 on USA. Trumpi võimule tulles on terrorismi asemel peamisteks ohtudeks tituleeritud konkurendid Venemaa ja Hiina.
Miks vene riik kasutab organisteeritud kuritegevuse teeneid. On oluline näha seost Venemaa strateegiliste eesmärkidega. Putini eesmärk on teha Venemaast taas suurvõim. 
Vene riik kasutab organiseeritud kuritegevuse teenuseid nende operatsioonide teostamiseks. 
Venemaa julgeolekuorganid vajavad raha oma operatsioonide teostamiseks välismaal. Kremli vastaste hävitamine ning isegi palgamõrvad. 
Mingi osa Venemaalt pärit mustast rahast on seatud uimastiäri ja inimkaubandusega. 1/3 heroiinist on vahendatud Venemaa kuritegelike rühmituste poolt. Osa rahast on seotud Venemaa julgeolekuteenistustega. 
Osa rahast on hangitud seaduslikult, osa korruptiivselt. Musta rahaga kaasneb korruptsiooni oht ja võimalus kasutada seda raha poliitilise survestusena.
IMFi hinnangul moodustab varimajandus 38% Venemaa rahvuslikust kogutoodangust. 
Rahapesuga kaasneb julgeolekuriske. Rahvusvahelise koostöö üks olulisi punkte oli kaksiktornide ründamine, kui kehtestati uued reeglid.
Globaliseerumisega kaasneb negatiivseid nähte. Piiriülene kuritegevus. RAha liigub märkamatult üle piiride. Me kõik vajame raha ja mida vabamalt see liigub, seda lihtsam on meil võimalik raha teha. 
Kristi Raik: ma ei sa anda vastust poliitilist süüd puudutavatele küsimustele.
font-family:"Calibri",sans-serif;mso-ascii-theme-font:minor-latin;mso-fareast-font-family: Calibri;mso-fareast-theme-font:minor-latin;mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman";mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:EN-US;mso-bidi-language:AR-SA">Ettekabde teeb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.
Enn Eesmaa: tuletan meelde, et riigikogu ei võta selles küsimuses vastu otsust.
Karilaid: ma ei ole kunagi esinenud õiguskomisjoni nimel, ma räägin õiguskomisjoni esimehena
Vilja Toomast: olen õiguskomisjoni liige ja midagi sellist pole õiguskomisjonis otsustatud, mida Karilaid siin esitab. Ma ei ole nõus kuulama seda valet, mida siin otsuste kohta õiguskomisjoni nimel esitatakse. 
Karilaidi sõnul on prokuratuur läinud avatud suhtumisele ja koostööle. Kokkusaamine peaprokuröriga on kokku lepitud ja ta lubas anda ülevaate Venemaa õigusabitaotlustest. Mida küsiti, mida me vastasime. OOtame ära need paar päeva ja siis saan öelda.
Marika Tuus- Laul küsib, kui palju abi saadakse prokuratuurilt?
Karilaid: rahapesu pole viimase poole aasta probleem. Miks varasemate vihjete põhjal ei tegutsetud? Novembri lõpus ehk saame tulla väljas selgete ettepanekutega mitte piirduda raha päritolu tõestamise eelnõuga. 
Toomas Karilaid: Huvitav, kus karilaid siis oli, kui edgar oma raha pesi ? Ei mõju kuidagi usutavalt see poisike.
Enn Eesmaa juhib Karilaiu tähelepanu sellele, et õiguskomisjoni esimees esindab komisjoni ja enda isiklikud arvamused tuleb kõrvale jätta.
Karilaid: teeme praegu klassikalist parlamentaarset järelevalvet. Seda ei ole mõtet kuidagi kahtluse alla seada.
Karilaid: kuigi siin üritatakse väita, et on kõikide vastutus, siis mina ütlen,etrahandusminister vastutab, Katsetus kollektiivselt võtta süüd,  on tavaline poliitiline retoorika, see on põgenemine. Poliitikute ülesanne on kaistevallide ehitamine. 
Marin Helme: saame aru,et see pidi olema Venemaa julgeolekustruktuuridega, sest muidu ei oleks see olnud võimalik. Kuidas on võimalik,et keegi seda ei märganud. Küsimus Karilaiule: kas sulle on ka survet avaldatud?
Karilaid: üksikute reformierakondlaste soov uurimist takistada on probleem, aga need on ainult üksikud. 
Karilaid: rahavood olid kõige suuremas mahus 2011,2012, 2013. Loodan, et Ansip tuleb komisjoni ette, Ta on ju julge mees olnud alati. Pole näinud, et ta oleks rahapesuskandaalis seisukohta võtnud. 
Karilaid puldis.
Heimar Lenk küsib, kas siin saab rääkida kollektiivsest vastutusest, sest kogu aja oli võimul Reformierakond?
Karilaid: Finantsilises aspektis vajame selgust, juriidilises aspektis seadusandlikke algatusi ja poliitilises aspektis vajame poliitilist vastutust.
Jaanus Karilaid tsiteerib president Kersti Kaljulaiu eelmise nädala sõnu, et   tekkinund olukorra eest vastutavad lisaks taanlastele ka eestlased. Kõik mis toimub meie pinnal on meie vastutada. 
Rahapesu andmebüroo juht tunnistas, et büroo analüüsivõimekus oleks võinud olla parem. Karilaiu sõnul on seda vähe, tuleb koostada kava, kuidas on kavas tõsta büroo võimekust. 
Kui Danske Eestis toimuv avalikuks tuli, sai selgeks,et on vaja poliitilist otsust koos vastutuse võtmisega.
Rahapesul kolm seotud aspekti: finantsiline, juriidiline ( kui probleem tuleb vildakast seadusandlusest, siis tuleb see parandada) ja kolmas- poliitiline aspekt. Ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et selline rahapesu sai Eesti pinnal sündida. Keegi sai selle jälgimise eest palka, aga jättis enda töö tegemata.
Meie riigihalduse funktsioneerimises on tõsiseid vigu. Riigikogu ülesanne on need vead ära parandada. Kui vead on isiklikud, tuleb meil seda tunnistada ja mitte salata. Riigi mainet parandavad ainult vigade omaks võtmine ja nende parandamine.
Jaanus Karilaid: rahapesu teeemal on õiguskomisjon kogunenud kevadest kaheksal korral. Arutame täna riikliku tähtsusega küsimust. Ettepanek tuli õiguskomisjonist konsensusega. Kõik kuus erakonda tulid sellega kaasa. Oli ka üksikuid parlamendiliikmeid, kes üritasid seda teemat marginaliseerida.
Ettekanded saavad olema kuni 15 minutit, küsimustele ja vastustele pärast iga ettekannet on aega kuni 20 minutit. Istungiaega võib pikendada kuni kella 14ni.
Riigikogu istung algab. Enn Eesmaa kutsub kolleege üles vaikusele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 71 saadikut, puudub 30.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare