Londoni börsil on Eesti Energia teinud kaks võlakirjaemissiooni, lisaks laiendatavale emissioonile on veel üks 300 miljonine emissioon. Kokku oli kontsernil mullu kolmanda kvartali lõpus 743,5 miljoni euro eest laene, millele lisandus neljandas kvartalis välja võetud 95 miljonit Euroopa Investeerimispanga (EIB) laene. Oktoobris sõlmis Eesti Energia EIB-ga veel ühe laenulepingu 100 miljoni euro laenamiseks ja krediidiliine on ettevõttel 150 miljoni euro ulatuses, vahendab BNS.

Kolmanda kvartali seisuga oli Eesti Energia võlgade suhe EBITDA-sse 2,1 korda, ettevõtte rahanduspoliitika kohaselt ei tohi see ületada 3 korda. Raha ja selle ekvivalente oli 157,5 miljoni euro eest ning kokku hindas ettevõtte toona oma kogulikviidsust 402,5 miljonile eurole.

Reitinguagentuur Moody's Investors Service langetas teisipäeval Eesti Energia krediidireitingut tasemelt Baa1 tasemele Baa2, samas jättes selle väljavaate stabiilseks. Põhjustena tõi agentuur välja Baltikumi ja Skandinaavia elektrivõrkude integreerumise, põlevkivist energiatootmise võimaliku kallinemise süsinikdioksiidikvootide kallinemise korral, põlevkiviõli tootmisse tehtud investeeringute suure riski ja ettevõtte suure võlakoormuse.

Kui mullu 9 kuuga ulatus Eesti Energia investeerimisprogramm 294 miljoni euroni, siis edaspidi see pisut aeglustub. Kuni aastani 2016 prognoosib energiatootja veel 330 miljoni euro eest investeeringuid, millest lõviosa ehk 247 miljonit eurot võiks minna Auvere elektrijaama, millesse on juba 391 miljonit eurot investeeritud, ning 82 miljonit eurot rahvusvahelistesse projektidesse.

Lisanduvad veel investeeringud jaotusvõrku ja uutesse voolumõõtjatesse võtavad ligikaudu 87 miljonit eurot iga aasta ja muud hooldusinvesteeringud veel 40 miljonit aastas.

Suurematest investeeringutest on Eesti Energiale üle andmata Enefit 280 põlevkiviõlitehas, 230 miljonit eurot maksnud projektil on endiselt probleeme tuhajuhtimis- ja tasakaalusüsteemidega.