1. Milles keskpanga juhti süüdistatakse?
Alates 1992. aastast Läti Panga presidendi või asepresidendina töötanud Ilmars Rimsevicsit süüdistatakse altkäemaksu võtmises Trasta Kommercbankalt. See on väike pank, mis 2016. aastal suleti, sest oli seotud 20 miljardi dollari mahus rahapesuskeemiga. Rimsevicsit süüdistatakse viie aasta vältel 250 000 euro vastuvõtmises ning lisaks Venemaa Kaug-Ida piirkonnas kalastusretkel osalemises, seda kõike vastutasuks abi eest Trasta järelevalveprobleemide lahendamise eest.

Läti võimud on keelanud Rimsevicsil keskpangas töö jätkamise. Rimsevics ise eitab kõiki süüdistusi ning keeldub ametist lahkumast, kuigi riigi poliitilised liidrid on seda korduvalt soovitanud. Kuna Euroopa Liidu seaduste kohaselt saab keskpanga presidendi ametist kõrvaldada vaid tõsiste üleastumiste korral, võib praegune pretsedenditu olukord kesta kuni tema teise ametiaja lõpuni 2019. aasta lõpus.

2. Kes on mõrvatud?
Trasta pankroti kallal töötanud Läti advokaat Martins Bunkus tapeti oma auto roolis Riias automaadilaenguga tänavu 30.mail. Politsei kinnitusel oli tegemist hoolikalt planeeritud mõrvaga, mis oli seotud ohvri tööga.

3. Mida see kõik tähendab?
See on jätkuvalt arusaamatu. Vastamata küsimusena toob Bloomberg välja: Mis sundis Trasta aktsionäre esitama veebruaris võimuorganitele avaldust, mis käivitas läbiotsimise Rimsevicsi kodus ning kontoris ning päädis mehe 48 tunniks vahistamise ning küsitlemisega. Süüdistajate sõnul on neil oma sõnade kinnituseks 2013. aastast pärit helisalvestus, kuid ei oska selgitada, miks juba tollel ajal selle suhtes midagi ette ei võetud. Ajakirja Ir andmetel on salvestus tehtud Riia piiride taga saunas. Rimsevics ei olnud uurimise objekt. Süüdistajad kaaluvad tõendeid ning aasta lõpuks peaks selguma, kas talle esitatakse süüdistus või mitte. Kohtuprotsessid vältavad Lätis aga tavaliselt aastaid.

4. Kuidas Euroopa Keskpank asjaga seotud on?
Läti on Euroopa ühisraha eurot kasutav riik ning Rimsevics on Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Ta ei saa aga Euroopa Keskpanga nõukogu töös osaleda, sest ei tohi riigist lahkuda. Ta ei tohi ka oma töökohas viibida. Tema asetäitja Zoja Razmusa on keskpanga nõukogu kogunemistel osalenud vaatlejana. Euroopa Keskpank ja Rimsevics on pöördunud süüdistuste osas Euroopa Kohtusse. Otsust on sealt oodata kuue kuni kaheksa kuu pärast. Eraldi arutatakse Euroopa keskpanga poolt esitatud piirangute lõdvendamise palvet.

5. Mida Rimsevics ütleb?
Rimsevics eitab altkäemaksu küsimist ja vastuvõtmist ning kahetseb, et ei teinud minevikus aset leidnud altkäemaksu vihjete kohta avaldust. Samuti on ta kinnitanud, et on esitanud Venemaa kalastamisreisi eest tasumise kohta kinnituse.
Eraldi on mõned kommertspangad eesotsas ABLV Pangaga Rimsevicsit süüdistanud nende liigses pitsitamises ning väljapressimises.

6. Miks Lätit finantsskandaalidega seostatakse?
Läti pankasid süüdistatakse selles, et nende kaudu liikus osa Moldova finantssüstemist 2015. aastal varastatud miljardist dollarist, Venemaalt 2010.-2014. aastatel välja liikunud 20 miljardit dollarit ning Skandinaavia telekommunikatsioonifirmade altkäemaksudele kaasa aitamises.

2016. aastal, mil ka Trasta suleti, trahviti Privatbanki Moldova pettusest pärit raha liigutamise eest 2 miljoni euroga. Eelmisel aastal nõustusid viis Läti panka trahviga selle eest, et nad ei suutnud Põhja-Koreaga seotud klientide tehingute kohta infot koguda.

7. Miks Läti nii kaugele on jõudnud?
Läti pangad on olnud raha magnetid juba pikka aega, alates Nõukogude Liidu kokku kukkumisest. Kuigi Euroopa Liiduga ühinemine aitas riigi pangandussüsteemi arendada, on Läti saanud kriitikat ka näiteks OECD poolt, mis tõi välja oma mure rahapesuga seotud riskide ning järelevalve puudumisega seoses.
Välisraha sissevool hoogustus 2012. aastal, mil Küprose majandusprobleemid sundisus rikkaid endise Nõukogude Liidu kodanikke oma rahale välismaal uut kohta otsima. Läti pööras selle trendi 2015, aastal, sest riik tahtis OECDga ühineda, ning tegi rekordilisi trahve ning sulges rahapesuga tegelenud pankasid. Eelmisel aastal vähenesid välismaalaste hoiused Läti pankades veerandi võrra.

7. Milline on skandaalide mõju Lätile?
Korduvad skandaalid on Läti pangandusmudelit täielikult muutnud. Läti valitsus on keelanud pankadel koostöö riskantsete riiulifirmadega ning vähendatakse endisest Nõukogude Liidust pärit klientidega seotud äri osakaalu. Kui varasematel aastatel ületasid mitteresidentide hoiused kohalikke, siis eelmise aasta lõpus oli nende osakaal 40% ning nüüdseks on nende osakaal langenud allapoole 30%. Kava kohaselt peaks see vähenema viiendikuni ning SRÜ riikidest pärit hoiuste maht 5%ni.