Ajalugu on näidanud, et suured hüpped väärtpaberikontode avamises, investeerimisega alustamises ja seega ka investorkultuuri arengus toimuvad eeskätt just suurte ja stabiilsete ettevõtete IPOde ehk aktsiate avalike esmaspakkumiste käigus.

Seda toetab ka väärtpaberikontode statistika (täpsemalt nende kontode arv, millel on vähemalt ühe Nasdaq Tallinna börsil oleva ettevõtte aktsiaid). Tallinna Sadama IPO eel ja ajal ehk viimase kuu aja jooksul avati Eestis 5262 uut väärtpaberikontot. Võib eeldada, et suur osa neist avati just sooviga märkida ja osta Tallinna Sadama aktsiaid.

Vaadates varasemaid suuremaid muutusi Tallinna börsil kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus, selgub, et kui vahetult enne Tallinki IPO-t 2005. aastal oli selliseid väärtpaberikontosid Eestis kokku vaid napilt üle 6000, siis mõni kuu pärast Tallinki börsiletulekut oli kontosid juba üle 19 000. Järgmine suurem hüpe kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus toimus LHV Groupi turuletulekuga 2016. aastal, millele eelnevalt oli kontosid umbes 21 000 ja pärast turuletulekut enam kui 24 000. Nüüd, pärast Tallinna Sadama börsiletulekut saame kõigi eelduste kohaselt näha järjekordset suuremat hüpet börsiettevõtete aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus.

Palju on arutatud, et mis kasu on, kui riigiettevõtted otsustuskorras erastada ja börsile viia. Mõned levinumad argumendid:

1) Võimalus inimestel vara kasvatada ja Eesti majandusse omanikena panustada
2) Sama lugu kohalike pensionifondidega
3) Muuta Eesti välisinvestoritele nähtavamaks

Tallinna Sadama IPO tulemuste põhjal võib öelda, et kolmest eesmärgist täideti kolm.