Brexiti lepe läheb igale britile maksma kuni 1100 naela aastas
Peaminister Theresa May sõlmitud Brexiti kokkulepe toob Suurbritanniale kaasa pikaajalised majanduslikud kulud ning läheb igale saareriigi elanikule maksma 700-1100 naela aastas, vahendab Briti majandusleht Financial Times sõltumatu mõttekoja uuringut.
Rahvusliku majandus-ning sotsiaaluuringute instituudi analüüs näitab, et Briti peaministri allkirjastatud lepingu majanduslikud kahjud on väiksemad kui need, mis oleksid kaasnenud Euroopa Liidust ilma kokkuleppeta lahkumisega, kuid Suurbritannia sissetulekud kahanevad väheneva kaubanduse, välisinvesteeringute, tootlikkuse ning migratsiooni tõttu.
Kui ka Briti parlament leppe heaks kiidab, ei paista sealt lubatud nn „Brexiti leppe dividendi“, sest lõplike Suurbritannia ning Euroopa Liidu kaubandussuhete osas valitseb suur selgusetus.
Raport avaldatakse täna ning selle koostamist rahastas uut EList lahkumise referendumit sooviv organisatsioon.
Majandusleht kirjutab, et uuringu tulemused on kooskõlas mõttekoja varasema, enne 2016. aasta referendumit koostatud raportiga, millel ei olnud välist rahastajat. Samuti on tulemused sarnased IMFi viimase analüüsi ning valitsuse jaanuaris lekkinud uuringuga.
Mõttekoda uuris Suurbritannia EList lahkumise pikaajaliste majandusmõjude puhul kahte võimalikku stsenaariumit: pärast Iirimaa piiriküsimuse lahendamist lõpetab Suurbritannia Kanada stiilis vabakaubandusleppega või jääb Suurbritannia euroliidu tolliliitu.
Kanada tüüpi lahendusel oleksid halvemad majanduslikud tagajärjed, sest see seaks Euroopa Liiduga kauplemisel rohkem tõkkeid. Selle stsenaariumi rakendumise mõju oleks 4% rahvuslikust kogutoodangust ehk elaniku kohta 1090 naela aastas kuni aastani 2030. Suurem hoop avaldub kiiresti Brexiti üleminekuperioodi lõpule järgnevatel aastatel.
Kui kaubanduslepet ei sõlmita ning Suurbritannia jääb ELi tolliliitu, on Brexiti majanduslik mõju uuringu kohaselt 2,8% SKPst ehk iga elaniku kohta 700 naela aastas kuni aastani 2030.
Raporti autorite sõnul tuleb suurem osa majanduskahjust sellest, et May ei suutnud teenuseid leppesse kaasata. Teenused aga annavad Briti majanduseset 80% ning leppega muudetakse teenuste Suurbritanniast müük ebaatraktiivseks.
Raporti kohaselt vähendab nõrgem majanduse seis Suurbritannia valitsuse tulusid 1,5-2 protsenti, ka pärast seda kui netomaksed ELi eelarvesse lõpevad.
