Briljantne skeem: Lageraie kaitsealal toob ehitusloa

Kuus aastat tagasi hankis kinnisvaraärimees Urmo Altosaar endale Karulas, Pikkjärve maastikukaitsealal, mõnusa maatüki, mis asub maalilise järve kaldal ja on suuremas osas metsaga kaetud. Maatükki soetades haudus Altosaar algusest peale plaani rajada sinna oma kodu, ehkki seadus keelab hoonete ehitamise kaldale lähemale kui sada meetrit.

Esimest korda toimus raietöö Pikkjärve ääres Lutsupalu kinnistul juba maatüki soetamise aastal 2002, mil valgustusraie käigus võeti maha 15 tihumeetrit metsa. Järgmine kord tehti metsatöid 2003. aasta talvel ning siis võeti hooldusraie sildi all maha juba 40 tihumeetrit. Kolmandal korral, 2005. aasta sügisel võeti maha 30 tihumeetrit metsa, kirjutab Maaleht.

Kõik kolm raiet olid igati seaduslikud, sest kõigi nende tarvis on Valgamaa keskkonnateenistus loa välja andnud. Iva on aga selles, et kolme raie lõpptulemusena on krundi keskel mets täielikult maha võetud. Seega, kuigi omanik polnud lageraie osas metsateatist esitanud, oli tulemus just selline.

Järgmiseks kutsus Altosaar Pikkjärve äärde maamõõtja, kelle ülesandeks oli kinnistu piiride täpsustamiseks katastriüksused üle mõõta. Maamõõtja Sven Viileberg osaühingust Eramaake saabus Lutsupallu mullu südatalvel. Vaatas korraks ringi ja otsustas, et lagedaks raiutud metsalagendikku, kus kõikjal turritasid kännud, tuleb edaspidi nimetada looduslikuks rohumaaks.

Valgamaa keskkonnateenistuse juhataja Johannes Järv kergitab imestusest kulme, kui kuuleb, et ta on 2006. aastal andnud Urmo Altosaarele maja ehitamiseks loa metsamaa looduslikuks rohumaaks ümber vormistada. Hiljuti aga teatas Järv Karula vallavalitsusele, et tema kaitseala valitsejana projekteerimistingimusi ei kooskõlasta ja seega Pikkjärve äärde mingit maja ei tule.

„See on otsese pettuse peale minek,” sõnab keskkonnateenistuse juht. „Arendaja on ilmselt pahatahtlikult kellegagi konsulteerinud, milline oleks ametnike petmise parim viis.” Ta selgitab, et ametnikud vaatasid aerofotot, kust paistis lagendik, millest järeldati, et viga tuleb parandada ka katastris. Ametnikud valmistasid ette dokumendi pealkirjaga "Kaitseala valitseja nõusolekust" ning keskkonnateenistuse juht Johannes Järv andis sellele oma allkirja. Seeärel tellis Urmo Altosaar maamõõtja, kes metsamaa looduslikuks rohumaaks määras, kusjuures töö võeti ette südatalvel, kui lumi maad kattis.

Maamõõtja Viilebergi sõnul on seesuguste alade puhul vaid kaks võimalust: raiesmik või looduslik rohumaa. Ta rõhutab, et tegemist oli lagendikuga ning lisas selle rohumaa alla. Kataster olevat nõus olnud.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor Kuno Teder nendib, et maa-ameti sõnul on tegemist maamõõtja juhusliku veaga ja nad ei pea uue mõõdistuse läbi viimist vajalikuks. „Me tunneme ennast mõttetuna, täiesti mõttetuna, kui see asi läbi läheb. Lageraie - ükskõik kuidas see on ka tehtud - on muutunud kinnisvara arendamise osaks,” lisab ta.

Seda möönab ka riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht. „Taolist skeemi hakatakse järjest rohkem kasutama. Kui Altosaar poleks neid samme teinud, poleks tal olnud mingit muud võimalust sinna midagi ehitada, sest veepiirist lähemal kui saja meetri raadiuses metsamaal ehitada ei või.”

Altosaare sõnul on vallavalitsus tema tulevase maja projekteerimistingimused kahel korral kooskõlastusringile saatnud. Esimene kord aasta tagasi, viimati poolteise kuu eest. Uurimistegevus on ajanud mehel kopsu üle maksa, sest see olevat talle tekitanud juba märkimisväärset kahju. Ta plaanib riigi vastu kohtusse minna, süüdistades inspektsiooni, et see takistab ehitustegevust.

„Minu teada näeb Eesti Vabariigi seadus ette, et kes keelab, see ka hüvitab, või antakse mulle võrdväärne asendusmaa vastu,” sõnab maaomanik.