Kärped võivad olla veelgi suuremad, kui Euroopa Komisjon suunab 1,25 triljoni euro mahus rahastuse Ida-Euroopalt lõunasse jäävate perifeeriariikide suunas.

Samas Ida-Euroopa riikide panused euroliidu eelarvesse suurenevad, peegeldades nii Euroopa Liidu eelarve kasvu, Suurbritannia lahkumist kui asjaolu, et endiste sotsialismileeri kuulunud riikide sissetulekud on lääneriikide omadele oluliselt lähemale jõudnud.

„Kesk-ja Ida-Euroopa riikide Euroopa struktuurifondidest saadav raha väheneb praegusest 1% võrra SKTst,“ kinnitas Capital Economicsi areneva Euroopa analüütik Liam Carson. Ainuüksi Poolale tähendaks see aastas enam kui 6 miljardi euro võrra vähem raha.

Bank of America Merrill Lynchi ökonomist Mai Doan tõdes, et eurorahade vähenemine mõjub kasvule kahtlematult halvasti.

Doan märkis, et Euroopa Komisjoni enda hinnangul suurendasid regionaalse ühtekuuluvuspoliitika rahad aastatel 2007-2013 Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia SKT-d 4-5%. Poola valitsus on hinnanud, et aastatel 2004-2016 suurendasid eurorahad riigi sisemajanduse kogutoodangut 11%. See tähendab, et rahade vähenemine läheb kalliks maksma.

Kuigi Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avaldatud eelarvekava kohaselt peaks vaesemate riikide rikkamatele lähemale jõudmise toetuseks mõeldud ühtekuuluvusfondi ning põllumajandustoetuste maht vähenema umbes 5%. Majandusleht märgib, et kuigi kärbe võib tunduda väike, on selle mõju riikidele, kes euroliiduga 2004-2007. aastal ühinesid ja on olnud toetusrahadest peamised kasusaajad, märkimisväärne.

Euroopa Liidu arvutused näitavad, et kui inflatsiooni arvestada, vähenevad ühtekuuluvusrahad uuel rahastusperioodil 11% ja põllumajandustoetused 17,7%.