Brittide suur mure: kahe aasta pärast tuleb uus tõsine majanduskriis
2016. aasta alguses ennustatakse madalate intressimäärade aja lõppu. Laenamine muutub vaikselt üha kallimaks ning tulemuseks on kogu tänase majandusmudeli ebastabiilseks muutumine.
Viimastel nädalatel on Bank of Englandi kõrged ametnikud pidevalt vihjanud, et on vaid aja küsimus, millal intressimäärad tõusule pöörduvad.
Intressid ei tõuse hoobilt lakke, need hakkavad kerkima väikeste sammudena. 2016. aasta algus on aga oluline, kuna siis saabub kätte murdepunkt väga paljude briti leibkondade jaoks. Ometi ei ole see veel intressimäärade tippaeg.
Üks riigi olulisemaid ökonomiste Matthew Whittaker on palju analüüsinud, mida kerkivad intressimäärad brittidele kaasa toovad. Kui intressimäär tõuseb 2018. aastaks 3% peale, siis jääb iga kolmas briti leibkond tõsisesse hätta.
Whittekeri sõnul tekib riigis 770 000 „võlavangi", kes on kas FIEd või ei ole neil piisavalt atraktiivne kinnisvara, et pangad oleks valmis nendega uusi soodsamaid tingimusi kehtestama.
See on ökonomisti sõnul teiseks majanduskriisiks, mis seekord ei puuduta panku ega ärisid vaid ainult tavainimesi. Tulemuseks on suured võlad ja kodu kaotamised.
Eelmise aasta novembris avaldas Bank of England statistika, kus toodi välja, et brittide seas on 16% neid pangalaenu-võtjaid, kus leibkonnale jääb pärast peamiste kulutuste tegemist kätte vaid 200 naela. Selliseid leibkondi tabab intressitõus eriti valusalt.
Samas ei saa siin tihti süüdistada inimesi ja seda, et nad on lihtsalt üle jõu mõttetuid kulutusi teinud.
1) Pihta ei saa sugugi kõik sellised leibkonnad. Kõik oleneb kinnisvara asukohast. Londoni kesklinna piirkonna hinnad on meeletult kasvanud. Samas näiteks Põhja-Iirimaal võib Whittakeri sõnul tekkida ligi 70 000 võlgnikust leibkonda. 2005., 2006. ja 2007. aastal ei olnud sealsetel hindadel viga midagi. Täna on seal kinnisvara pea poole odavam.
2) laenaja süü. Pangad andsid omal ajal laene välja väga kergekäeliselt, ilma tausta uurimata.
3) palgad ei ole hindade tõusuga kaasas käinud. Brittidel on kodumajapidamiste võlakoormus keskmiselt 140%, mis on suurem kõigi eurotsooni riikide samast näitajast ja isegi USA omast. See on suurem kui valitsuse võlakoormus.
