BRS-i juhatuse aseesimees Guido Sammelselg ütles BNS-ile, et kõik konsortsiumi osanikud esitasid omapoolse kinnituse valmisoleku kohta tõsta praegu 40.000-kroonise osakapitaliga ettevõtte kapitali 440 miljoni kroonini.

BRS-i osanikud on 25,5 protsendiga Rail World Inc, 25,5 protsendiga Jarvis International Ltd, viie protsendiga Railroad Development Corporation ja 44 protsendiga Ganiger Invest OÜ.

Osanikud näitasid oma kinnituse tagatisena sularaha, aktsiaid ja muid likviidseid vahendeid, märkis Sammelselg.

Kuna BRS-i pakub 66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate eest miljard krooni, siis ülejäänud 560 miljonit krooni Eesti Raudtee ostuks tuleb Sammelselja sõnul Hansabank Marketsi ja Swedbanki juhitavalt sündikaadilt saadavate laenuvahendite arvelt.

Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juhi Tõnu Pekki sõnul pole sündikaadi võimalikud partnerid Hypo-Vereinsbank ja LB Kiel oma lõplikku otsust osaluse kohta BRS-i pakkumise finantseerimisel veel teinud.

“Protsess jäi eelmise aasta lõpus seisma ja sellega sai taas alustada märtsis, mistõttu BRS pidi uuesti läbi vaatama oma finantseerimisplaani,” lausus Pekk.

Hypo-Vereinsbank ja LB Kiel saavad uue sündikaadi struktuuriga tutvuda aprilli alguses ning tähtaeg, mis Saksa pankadele on kinnituste esitamiseks antud, saabub aprilli lõpus.

“Siis on selge, kes ja kui palju finantseerimises osaleb,” märkis Pekk. “Samas pole põhjust arvata, et teised pangad loobuksid sündikaadis osalemisest.”

Kogu kavatsetav laenusumma on 85 miljonit eurot ehk 1,33 miljardit krooni, millest ligikaudu pool kulub ostuhinna tasumiseks ja pool Eesti Raudtee äriplaani finantseerimiseks.

Investeeringu põhiraskus langeb Pekki sõnul ostujärgsele kahele ja poolele aastale, laenusumma tagastamisel on BRS-il üheaastane maksepuhkus.

Laenude teenindamine peaks toimuma kuue aasta jooksul, pärast mida saavad ka omanikud BRS-i ja riigi näol esimesi dividende välja võtta.

Suurima esimese investeeringu kavatseb Baltic Rail Services teha Eesti Raudtee veduriparki, vahetades aasta jooksul välja kõik senised Vene päritolu vedurid Põhja-Ameerikast pärit vedurite vastu.

BRS-i juhatuse esimehe Edward Burkhardti sõnul kulub kokku 74 kasutatud veduri ostuks 500 miljonit krooni ning nende ümberehitamiseks veel samapalju. Esimeste vedurite ostuni loodab Eesti Raudtee erastaja jõuda kuus kuud pärast erastamislepingute sõlmimist.

Burkhardt ütles BNS-ile, et praeguse seisuga ei ole BRS veel vedurite tarnijat välja valinud ning firma otsib hetkel sobivaid võimalusi.

Järgmisel nädalal loodab BRS lõpetada ka Eesti Raudtees teostatava ostueelse kontrolli ehk due diligence protsessi, kuna kõik vajalikud materjalid tuleb pankadele esitada 6. aprillil, rääkis Burkhardt.

Midagi üllatuslikku, mille põhjal peaks investeerimisplaani muutma, protsessi käigus Burkhardti sõnul ilmnenud pole ja tema hinnangul pole ka eriti usutav, et järelejäänud lühikese aja jooksul midagi sellist juhtuda võiks.

“Tegu on hea ja kasumliku firmaga, mille me loodame veelgi efektiivsemalt tööle panna,” lisas ta.