Bürokraatia: Keskkonnatasud, mida ei maksustata

?? Keskkonnatasud peavad olema tasemel, mis mõjutab inimeste ja ettevõtjate käitumist, muutes selle loodushoidlikumaks, öeldakse keskkonnatasusid tõstma asudes.

??Ökoloogilise maksureformi raames käsitletakse keskkonnaga seotud makse jagatuna kolme rühma: energiamaksud (näiteks kütuseaktsiis), transpordimaksud (näiteks raskeveokimaks) ja saastamise ning loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid).

??Neid kõiki või peaaegu kõiki tahetakse tõsta ja senisest oluliselt kiiremas tempos. Nagu öeldakse tõstmist põhjendades: ?See tähendab vajadust loobuda senisest liigselt ettevõtjate ja elanike sotsiaalsete huvide järgimisest. Eesmärk on anda tootjatele ja elanikkonnale selge signaal...?

??Nii nähaksegi ette kõikide kohalikul toormel baseeruvate tootmissisendite kasutus(saaste)tasude tõus. Samas jäetakse üks oluline loodusressurss, mida samuti Eestis kasutatakse, üldse maksustamata.

??Selleks on gaas. Tekib küsimus, millistel kaalutlustel asetatakse kohalikule toormele kulutusi, samas imporditavale gaasile mitte? Samuti imporditavat vedelkütust ju maksustatakse.

??Tõepoolest, signaal on selge. Tuleb välja, et ökomaksureformi sildi all asutakse kunstlikult soodustama sõltuvust imporditavast gaasist. Paraku on meie energeetiline iseseisvus ja sõltumatus oluline. Ja mitte ainult majanduslikust aspektist.