Ulme?! Jah, kindlasti ulme. Ent ühtaegu ka tegelikkus, mis on tulude deklareerimisel tänavu esimest korda võimalik. 2007. aasta aprillis tõi EMT turule mobiil-ID. Sellega saab tõendada oma isikut e-teenustesse sisenedes ja anda digitaalallkirja. Tegemist on ID-kaardi analoogiga, mis võimaldab teha samu e-toiminguid.   

Lisaks julgustas mind mobiiltelefoni kasutama normaalne andmevahetuskiirus. Interneti lehitsemise kiirus mobiiltelefonis on praegu võrreldav esimeste kodulahendustega: läheb vaja veidi kannatust, ja asjad saab tehtud. Ka sidehinnad muutusid eelmise aastal tavakasutajale vastuvõetavamaks. Tehtav kulutus saab niisiis kindlasti kaetud maksu- ja tolliametist tagastatava summa näol.

Need kaks tõsiasja panid mu 14. veebruari õhtul “läbi lukuaugu” asja proovima. Kuidas teisiti ikka nimetada mobiiltelefoni ekraani suurust, kui enamiku aega lehitsed internetti 21-tollise ekraaniga.

Siit edasi võivad lugeda need, kellel on tekkinud sportlik huvi teada saada, kuidas mul õnnestus veeta järgnevad kaks tundi telefoniga.

Sisenemine

Mu mobiiltelefon on Nokia E60. Internetti sisenemiseks kasutasin telefoni oma lehitsejat Symbian ja selle kaudu avasin veebilehe emta.ee. Kõik vajalikud andmed olid eeltäidetud deklaratsioonis juba olemas. Veidi lehitsenud, valisin lingi: “Sisene e-maksuametisse/e-tolli.” Sealt edasi autentimisvahendina Mobiil-ID.

Maksu- ja tolliamet küsib kontrollsõnumi (-koodi) saatmiseks isikukoodi. Kontrollkood ehk veebilehekülje (ID) tunnuskood aitab kasutajal veenduda ja olla kindel, et sisestatav Mobiil-ID PIN1-kood on just selle lehe tarvis küsitud. Kui veebilehel toodud kood erineb telefoni edastatud Mobiil-ID PIN1-koodist, tuleb tegevus turvakaalutlustel katkestada. Minu kontrollkoodid kattusid ning sisestasin Mobiil-ID PIN1-koodi.

Lehitsemine

See, kas brauser suunab teid ise e-maksuameti keskkonda edasi või palub selleks klõpsata nuppu “Edasi”, oleneb nüüd mobiiltelefoni lehitsejast. Symbian pakub vasaku menüüklahviga kahte ekraanivarianti: väike ja normaalne ekraan. Nende vahetamist läks mul korduvalt vaja. Olenevalt ühest või teisest valikust oli üks või teine veebilehe link ka klõpsatav.

Väikese ekraani valimise korral kaob horisontaalne kerimine ja kogu lehekülje info on üksteise all. Sellest johtuvalt ei ole võimalik teatud linkidele jõuda.

Pärast mõningast väsitavat toimetamist olin jõudnud eesmärgini. Minu ekraanil ilutses kiri “Kinnita”. Ma ei uskunud oma silmi: kas tõesti on võimalik, et see mul õnnestub…

Õnn oli aga paraku üürike. Tuli välja, et mu andmed on siiski jäänud poolikuks ja sisestamist vajab elukoha sihtnumber. Olin veendunud, et puudulikud on just eluasemelaenu intresside väljad. Kuid ka pärast paari parandamist olin samas kohas. Mida ei õnnestunud kinnitada, see oli tuludeklaratsioon.

Lihtsameelsusest taandasin kogu süü endalt Symbiani kaela ja väljusin internetist. Avasin allalaetud programmide kausta ja käivitasin uue lehitseja – Opera Mini. Uskusin, et sellega jõuan soovitud tulemuseni. Esmalt pidin oma sõnu sööma, sest kui Symbianis oli näha, millisel lingil ma kasutajana olen, siis Opera Minis pidin ma klõpsude arvu lugema ning oletama, et nüüd olen õiges kohas ja võin klõpsata. Igatahes jõudsin ka siin sama tulemuseni: andmed on puudulikud.

Tunnistan, et olin sunnitud appi võtma arvuti. Vaja ei olnud nii väga just suuremat ekraani, kuivõrd arusaamist, mis on mul märkamata jäänud. Ja selle suurem ekraan sedakorda ka andis. Uskumatu – postiaadressis oli jäänud sihtnumber määramata.

Tagasi mobiiltelefoni! Tosinkond klõspsu ja lehe lehitsemist. Ning kinnitamine oli käeulatuses. Klõps, ja asi oli tehtud. Jällegi on Eesti teinud uuenduse. Meil ei ole enam e-maksuamet, vaid ka m-maksuamet!

Mis ma sellest õppisin?

Kõik on võimalik, kui vaid tahta. Oleksin kindlasti saanud deklaratsiooni täita ka arvuti taga ja seda kõigest 15 minutiga. Kuid tahtsin teada, mis tunne oli inimestel, kes sisestasid esimesi elektroonilisi deklaratsioone. Tahtsin teha innovatsiooni.

Teisalt on teenustepakkujatel teha veel tublisti tööd. Ettevõtjatena alahindame mobiiltelefoni potentsiaali. Me ei teadvusta, kus meie kliendid asuvad ja mida nad tegelikult vajavad.

Maksu- ja tolliamet võiks kindlasti võtta plaani arenduse, kus juba serveri tasandil tuntakse ära, millise seadmega (suure või väikese ekraaniga) maksuametisse sisenetakse, ning pakkuda johtuvalt lehitsejast õiget sisu ja juhendamist. Arvestama peaks ka mobiiltelefoni iseärasusi ja võimalusi.

Mõningane vastutus lasub ka mobiiltelefonide tootjatel. Kas ja kuidas tõlgendab Symbian veebilehte? Kas “hiir” ikka peab telefonis lingilt lingile hüppama? Kindlasti on ja jääb paljudele tootjatele eeskujuks iPhone. Ent minu teada astub Nokia juba sellesuunalisi samme.